Erinevus lehekülje "Geoloogia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
{{See artikkel| annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit [[maateaduste mõisteid]]}}
'''Geoloogia''' on [[teadus]], mille uurimisobjektiksuurimisobjekt on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maa]]. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
 
Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn [[Tahke Maa|tahket Maad]]. Seega ei kuulu [[atmosfäär]]i uuriv [[meteoroloogia]] ning [[hüdrosfäär]]i uuriv [[hüdroloogia]] otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad [[geosfäär]]id moodustavad siiski ühtse terviku, tekkis vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järele, mis panigi [[20. sajand]]i teisel poolel aluse uuele teadusele – [[Maa süsteemi teadus|Maa süsteemi teadusele]].
Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et [[geoloog]]id, uurides [[kivistis]]i, [[kivim]]eid, [[mineraal]]e, [[Sete|setteid]], [[isotoop]]e jms, üritavad teada saada mineviku [[Kliima|klimaatilisi]] tingimusi, elustikku ja selle arengut, [[Manner (geoloogia)|mandrite]] asukohti ja omavahelist paiknemist jne.
 
Geoloogia eesmärgikseesmärk on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt [[Ajalooline geoloogia|ajalooliseks]] ja [[Dünaamiline geoloogia|dünaamiliseks]] geoloogiaks.
 
Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema [[paleogeograafia]]t, elustiku [[evolutsioon]]i ([[paleontoloogia]]), kliimamuutusi ([[paleoklimatoloogia]]) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite ([[petroloogia]]), mineraalide ([[mineraloogia]]), Maa pinda kujundavate protsesside ([[geomorfoloogia]]) jms uurimisega.
2200

muudatust