Erinevus lehekülje "B3-vitamiin" redaktsioonide vahel

Lisatud 384 baiti ,  3 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
P
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}}
[[Pilt:Niacinstr.png|pisi|Niatsiini struktuurvalem]]
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on [[ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808<name="iVaOp" /ref> B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka mitmesuguse struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d ning endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid, millel on B<sub>3</sub>-vitamiini laadne toime. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] [[vitamiinid]]e hulka ja see on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ja [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ja koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini, kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.<ref>ORLANDO OLCESE,name="k9aza" P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, [http://jn.nutrition.org/content/39/1/93.full.pdf INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT''] , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
==Nomenklatuur ja süstemaatika==
=== Farmakoterapeutiline rühm ===
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-koodid]]: [[A11HA01]] – nikotiinamiid jt;
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]]: [[QA11HA01]].<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code name=QA11HA01 Veebiversioon (vaadatud"8B11l" 09.09.2013)]</ref>
 
=== Vananenud terminid ===
===Inimene===
==Saamine==
Toidus on mõlemad [[püridiin]]i [[derivaat|derivaadid]]<ref>Fox,McSweeney 1998:279<name="anwyu" /ref> [[koensüümid]]ena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin; need imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel.
 
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
==Kasutamine==
===Meditsiinis===
*[[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref name="BDpB6" />
*[[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref>Frances Rachel Frankenburg ''[http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=niacin+is+both+a+photographic+chemical+and+vitamin&source=bl&ots=hQzxGSAupL&sig=dhuEYwi6BXzsFPLSCj9KBLT6ntM&hl=et&sa=X&ei=HOItUpCAIZCLhQe2xIHgAw&redir_esc=y#v=onepage&q=niacin%20is%20both%20a%20photographic%20chemical%20and%20vitamin&f=false Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies], History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>''</ref>
 
==Kassid==
[[Kass]]ide seedeelundkonnal ei ole biovõimekust [[aminohape|aminohappe]] [[trüptofaan]]i [[biomuundus]]eks niatsiiniks.<ref>''[http://maxshouse.com/feline_nutrition.htm Felinename="uEi6q" Nutrition''] Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
==Avastamine==
Avastati seoses [[koer]]tel tekkinud ''musta-keele'' haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiinidefitsiiti.<ref>Litwack 2008:814<name="kdmW6" /ref>
*[[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, name="Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and ReactionsPa0n4", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref name="DPv2J" />
<ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref>
* [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>[http: name="6umTK" //www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref>
* [[Kazimierz Funk]] arvas enda poolt [[riisklii|riisiklii]]dest keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lkname="Wyo2h" 6,35, 1914</ref>
* [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[biomolekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks.
 
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited|}}
<ref name="iVaOp">Litwack 2008:808</ref>
<ref name="k9aza">ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, [http://jn.nutrition.org/content/39/1/93.full.pdf INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT''] , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="8B11l">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA01 Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)]</ref>
<ref name="anwyu">Fox,McSweeney 1998:279</ref>
*[[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref name="BDpB6">Frances Rachel Frankenburg ''[http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=niacin+is+both+a+photographic+chemical+and+vitamin&source=bl&ots=hQzxGSAupL&sig=dhuEYwi6BXzsFPLSCj9KBLT6ntM&hl=et&sa=X&ei=HOItUpCAIZCLhQe2xIHgAw&redir_esc=y#v=onepage&q=niacin%20is%20both%20a%20photographic%20chemical%20and%20vitamin&f=false Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies], History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>''</ref>
<ref name="uEi6q">''[http://maxshouse.com/feline_nutrition.htm Feline Nutrition''] Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="kdmW6">Litwack 2008:814</ref>
<ref name="Pa0n4">David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref name="DPv2J">C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref>
<ref name="6umTK">[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref>
<ref name="Wyo2h">Funk, lk 6,35, 1914</ref>
}}
 
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid ==
== Lisalugemist ==
*[[C. A. Elvehjem]], [[Robert J. Madden]], [[F. M. Strong]], [[D. W. Woolley]],
''[http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR''], J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149137–149, (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
 
== Välisallikad ==
75 775

muudatust