Loomade vangistus: erinevus redaktsioonide vahel

Üks käitumishäire, mille all osa vangistuses elavaid loomi kannatab, on ennast vigastav käitumine. Selle alla käivad tegevused, mille tagajärjel võib loom end vigastada, nagu näiteks hammustamine, kratsismine, löömine, karvade kiskumine ja silma torkimine.<ref name="tandfonline">http: //www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/10888700802536798</ref> Kuigi sellised käitumishäired esinevad harva, on neid esinenud paljudel [[Esikloomalised|primaatidel]], eriti neil, kes on kogenud imikueas sotsiaalset isolatsiooni.<ref name="springer">http: //link.springer.com/article/10.1007%2Fs10764-007-9203-z</ref>

Ennast vigastavate tegude põhjuseid on vangistuses elavate primaatide puhul palju uuritud. Nii sotsiaalsed kui ka mittesotsiaalsed tegurid võivad selliseid käitumishäireid põhjustada. Sotsiaalsete tegurite alla kuuluvad muutused grupi koosseisus, stress, teiste grupiliikmete agressioon ja eraldatus grupist.<ref name="springer" /> Sotsiaalne isolatsioon, eriti varajases eas, on tähtis riskitegur.<ref name="tandfonline" /> Uuringud on näidanud, et kuigi ka ema kasvatatud [[Reesusmakaak|reesusmakaakidel]] esinevad mõningad ennast vigastavad käitumishäired<ref>http: name="hNiCH" //www.amsciepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1973.33.2.515</ref>, siis ilma emata kasvanud ahvidel on selliste ebanormaalsete käitumishäirete esinemised oluliselt sagedasemad<ref name="tandfonline" />. Mittesotsiaalsete tegurite alla kuuluvad ilmastikuolud, inimkontakt, väiksemad vigastused ja ärritajad ning sagedased loomaaiakülastajad.<ref name="springer" /> Näiteks tõestas üks uuring, et loomaaiakülastajate sagedus on positiivselt korrelatsioonis gorillade akende peksmisega. Kui külastajaid oli vähem, käitusid gorillad ka rahulikumalt. Vangistuses elavad loomad ei saa tihtipeale külastajate tähelepanu eest põgeneda ning sealt tulenev stress koos looduslike elamistingimuste puudumisega võivad viia ennast vigastavate käitumishäirete kujunemiseni.<ref>http: name="JACZ4" //www.appliedanimalbehaviour.com/article/S0168-1591(05)00181-4/abstract</ref>

Katsed on näidanud, et vangistuses elavate loomade ebanormaalset käitumist, sealhulgas ka enese vigastamist, saab edukalt ravida, kui panna varem üksinduses elanud looma keskkonda teine samast soost liigikaaslane. See meetod on eriti efektiivne primaatide puhul, kes on väga sotsiaalsed loomad. Selline kaaslase tutvustamine julgustab loomi suhtlema, vähendades sellega ebanormaalset ja ärevusest tulenevat käitumist.<ref>http: name="rHhqH" //www.appliedanimalbehaviour.com/article/S0168-1591(11)00304-2/abstract</ref>

Üks oluline tegur roomajate hoidmisel on temperatuur. Kuna roomajad on [[Poikilotermia|kõigusoojased]], siis nende kehatemperatuur sõltub otseselt keskkonnatemperatuurist ja on oluline, et loomal oleks tagatud õige küttekeha ja valgus. Stressiolukordades võivad aga roomajad end liialt üle soojendada või siis tekitada endal alajahtumist. Eriti haiged või vigased loomad otsivad tihtipeale optimaalsest madalamat või väga külma temperatuuri. Osal juhtudel on see positiivne, sest madalamad temperatuurid võivad pärssida mikroobide arengut, kuid liiga stressis loomad võivad end niimoodi surnuks külmetada, kuna neil pole piisavalt energiat, et otsida uuesti soojemat kohta.<ref>http: name="RDRIw" //inpractice.bmj.com/content/35/3/123.full.html</ref> <ref>http: name="2NLvp" //www.anapsid.org/warwicketh1.html</ref>

Metsikute loomade kodus pidamisega kaasnevad ka omad ohud. Kui loomade eest õigesti hoolt ei kanta ja neid valesti kasvatatakse, võivad loomad muutuda agressiivseks. Seda juhtub ka kodustatud loomade, näiteks koerte puhul. Puuduvad küll täpsed andmed, kuid tõenäoliselt saavad kümned miljonid inimesed igal aastal koeralt hammustada ning paljud kannatajad vajavad seejärel arstiabi.<ref>http: name="MY3bf" //www.who.int/mediacentre/factsheets/fs373/en/</ref>

Ohud kaasnevad ka eksootiliste loomade pidamisega. Pole harv juhus, kui kodus peetavad loomad põgenevad või inimesed enam lihtsalt ei soovi või ei ole võimelised looma kodus pidama ning seejärel lasevad looma vabadusse. See aga võib tekitada väga suuri ökoloogilisi probleeme. [[Florida|Floridas]] [[Evergladesi Looduspark|Evergladesi looduspargis]] on juhtunud just selline olukord: kodust põgenenud või vabaks lastud püütonid on muutunud invasiivseks liigiks. Kokkupuudete arv inimeste ja nende hiiglaslike madude vahel Evergladesi Looduspargis on sel sajandil tõusnud ning juba praegu on näha nende roomajate mõju kohalikule elukeskkonnale. Olles tippkiskjad, pole neil looduslikke vaenlasi ning Evergladesi park on neile väga sobiv elupaik. Nad paljunevad takistamatult ja oma toitumisega hävitavad kohalikke liike nagu jänesed, metskitsed, pesukarud, ning ka linnud. Kuna nad on väga suured, ei ole ka ameerika alligaatorid nende eest kaitstud. Oma aplusega on nad mitu kohalikku liiki ohustatuks muutnud ja tulevikus võib osa liike nende tõttu välja surra.<ref>http: name="KDvSM" //www.usnews.com/news/articles/2014/07/21/invasive-pythons-threaten-florida-everglades</ref>