August Traksmaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
| Autasud = [[Püha Anna orden]]i 4. järk <br>Püha Anna orden 3. järk<br>[[Püha Stanislavi orden]]i 3. järk <br>Püha Stanislavi orden 2. järk<br>[[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk <br>Vabadusrist II liigi 3. järk<br>[[Kotkaristi II klassi teenetemärk]], 1940
}}
'''August Hans Traksmaa''' [[VR I/3]] ja [[VR II/3]] (enne [[Nimede eestistamine|eestistamist]] 1935 '''Traksmann'''; [[27. august]] [[1893]] [[Põlula mõis]], [[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Rägavere vald]], [[Virumaa]] – [[16. juuli]] [[1942]] [[Sevurallag]], [[Gorelniki vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]] [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane
{{Vabadusrist|I/3<br/>II/3}}
==Elulugu==
25. rida:
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] oli alates [[1918]]. aasta novembrist [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepolgu]] 3. [[rood]]u ja hiljem ka II [[pataljon]]i ülem nooremleitnandi auastmes, 19. [[mai]]l [[1919]] ülendati kiiduväärse teenistuse eest [[kapten]]iks ja 11. [[veebruar]]il [[1920]]. aastal [[alampolkovnik]]uks vanusega 18. jaanuarist 1920.aastal.
Pärast Vabadussõda õppis aastatel [[1924]]–1926 [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]] ja oli ajakirja [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] [[toimetaja]] aastatel [[1926]] – 1928 ja [[1930]] – [[1932]]. Pärast seda Sõjakooli ülem, kompaniiülem ning Kindralstaabi VI õppeosakonna ülem ja [[Kaitseväe Peastaap#Ajalugu|Sõjavägede Staabi]] VI osakonna ülem. Aastatel 1928–1930 õppis [[Prantsuse Sõjaväeakadeemia]]s ning ülendati [[24. veebruar]]il [[1930]]. aastal [[kolonel]]iks. August Traksmaa oli Eesti eugeenikaseltsi [[Tõutervis]] Tallinna osakonna juhatuse liige<ref>Eesti rahvast päästmas. [[Rahvaleht]], 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.</ref>.
Aastatel 1932–1934 koostas Eesti Vabadussõja ülevaateteose "Eesti Vabadussõda 1918–1920" ja kuulus [[Vabadussõja Ajaloo Komitee]]sse.
[[1934]]. aasta [[1. aprill]]ist oli A. Traksmaa [[1. Soomusrongirügement|1. Soomusrongirügemendi]] ülem [[Tapa]]l, 30. septembrist [[1934]] [[2. Diviis]]i ülem [[Tartu]]s ning Sõjakooli ja [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakooli]] lektor.
Aastatel [[1936]] – [[1937]] oli A. Tarksmaa Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Moskva]]s, [[1937]]. aastal töötas Eesti Vabariigi [[Välisministeerium]]is ja seejärel [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut|Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi]] juhatajana.
1939. aasta [[24. veebruar]]il ülendati A. Traksmaa [[kindralmajor]]iks, 1939. aasta oktoobrist sõjaministri abi ning juunist [[1940]]. aastal [[Sõjakool]]i ülema asetäitja.
58. rida:
[[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
[[Kategooria:2. Diviisi ülemad]]
[[Kategooria:Eesti soomusrongiväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Eesti saadikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti eugeenikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi õppejõud]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
| |||