August Traksmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
21. rida:
August Traksmaa sündis Virumaal, [[Põlula mõis]]as kupja perekonnas. Õppis [[Vilula]] [[ministeeriumikool]]is ja lõpetas [[1912]]. aastal [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Õpetajate Seminar]]i ja töötas seejärel [[1912]]. aastast [[Virumaa]]l [[Salatse]] küla [[algkool]]i juhatajana.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal lõpetas [[1915]]. aastal [[Peterburi]] 3. lipnike kooli ja teenis aastatel septembrist [[1915]] - septembrini [[1917]] 228. Zadonski jalaväerügemendis nooremleitnandina [[Läänerinne (Venemaa keisririik)|Läänerindel]]-, [[Rumeenia rinne|Rumeenia]] ja [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarindel]] ning sai ta kaks korda haavata.
 
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] oli alates [[1918]]. aasta novembrist [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepolgu]] 3. [[rood]]u ja hiljem ka II [[pataljon]]i ülem nooremleitnandi auastmes, 19. [[mai]]l [[1919]] ülendati kiiduväärse teenistuse eest [[kapten]]iks ja 11. [[veebruar]]il [[1920]]. aastal [[alampolkovnik]]uks vanusega 18. jaanuarist 1920.aastal.
 
Pärast Vabadussõda õppis aastatel [[1924]]–1926 [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]] ja oli ajakirja [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] [[toimetaja]] aastatel [[1926]] – 1928 ja [[1930]] – [[1932]]. Pärast seda [[Sõjakool]]iSõjakooli ülem, kompaniiülem ning Kindralstaabi VI õppeosakonna ülem ja [[Kaitseväe Peastaap#Ajalugu|Sõjavägede Staabi]] VI osakonna ülem. Aastatel 1928–1930 õppis [[Prantsuse Sõjaväeakadeemia]]s ning ülendati [[24. veebruar]]il [[1930]]. aastal [[kolonel]]iks. August Traksmaa oli Eesti eugeenikaseltsi [[Tõutervis]] Tallinna osakonna juhatuse liige<ref>Eesti rahvast päästmas. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.</ref>.
 
Aastatel 1932–1934 koostas Eesti Vabadussõja ülevaateteose "Eesti Vabadussõda 1918–1920" ja kuulus [[Vabadussõja Ajaloo Komitee]]sse.
31. rida:
[[1934]]. aasta [[1. aprill]]ist oli A. Traksmaa [[1. Soomusrongirügement|1. Soomusrongirügemendi]] ülem [[Tapa]]l, 30. septembrist [[1934]] [[2. Diviis]]i ülem [[Tartu]]s ning Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli lektor.
 
Aastatel [[1936]] - [[1937]] oli A. Tarksmaa Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Moskva]]s, [[1937]]. aastal töötas Eesti Vabariigi [[Välisministeerium]]is ja seejärel Riigikaitselise Instituudi juhatajana.
 
1939. aasta [[24. veebruar]]il ülendati A. Traksmaa [[kindralmajor]]iks, 1939. aasta oktoobrist sõjaministri abi ning juunist [[1940]]. aastal [[Sõjakool]]i ülema asetäitja.