Kõhrkalad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P hüpotaalamus > hüpotalamus |
P link par (+masintoim) using AWB |
||
15. rida:
}}
'''Kõhrkalad''' (varem ka '''põiksuused''', '''kondrihtüsed'''; teaduslik ladinakeelne nimetus ''Chondrichthyes'') on [[vee-eluviis|vee-eluliste]] [[keelikloomad]]e [[klass (bioloogia)|klass]] [[Selgroogsed|selgroogsete]] [[alamhõimkond|alamhõimkonnast]]. Varem loeti neid [[kalad]]e klassi kuuluvaks alamklassiks.
Tuntumad kõhrkalad on haid ([[hailised]]) ja raid ([[railised
Kõhrkalu iseloomustab [[Kõhrkude|kõhreline]] [[skelett]], tõeliste [[Soomused|soomuste]] ja [[Ujupõis|ujupõie]] puudumine, [[küljeveenid]]e, [[arteriooskuhik]]u, [[paariselundid|paariliste]] [[uimed]]e ja [[Keeritskurd|keeritskurru]] esinemine.
50. rida:
Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski kõrgemaid [[Selgroogsed|selgroogseid]]. [[Seljaaju]]s eristuvad selgesti [[hallollus]] ja [[valgeollus]], [[närvikiud]] on kaetud [[müeliin]]tupega. [[Seljaajunärvid]]el liituvad [[Selgmine närvijuur|selgmised]] ja [[Kõhtmine närvijuur|kõhtmised juured]]. [[Peaaju]] pole enam sirge, nagu alamatel [[kalad]]el. Jaguneb [[otsaju]]ks, [[vaheaju]]ks, [[keskaju]]ks, [[tagaaju]]ks ja [[Piklik aju|piklikuks ajuks]] (mis läheb üle seljaajuks). Otsaju Jaguneb [[juttkeha]]ks (alaosas) ja [[mantel|mantliks]], suurim ja arenenuim osa on ette ulatuvad [[haistesagarad]]. [[Haistmine]] on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates [[ninasõõrmed|ninasõõrmetes]] [[haistekihnud]]es. Vaheajus asub hästiarenenud [[hüpotalamus]] ja [[hüpofüüs]]. Keskajus paiknevad peamised keha liikumist juhtivad keskused. Samuti saavad siit alguse silmade juurde kulgevad [[nägemisnärvid]], mis moodustavad erinevalt alamatest kaladest [[nägemisristmik]]u. [[Nägemine|Nägemisel]] eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Tagaajus on suhteliselt paremini arenenud selle pealmine osa [[väikeaju]].<br>
===Seedeelundkond===
Kõhrkalade [[hambad]] on [[plakoidsoomus]]te teisendid ([[polüfüodontsed hambad]]), millega on kaetud [[suu]] sisekülg. Suust satub [[toit]] neelu ja edasi lühikesse [[söögitoru]]sse, mille tagumine osa on laienenud [[Magu|maoks]]. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises oluliselt ei osale. Maole järgneb lai [[sooled|sool]], mille sisepinnal on iseloomulik [[keeritskurd]]. Soole algusossa siseneb [[maks]]ast [[sapijuha]], samuti [[kõhunäärmejuha]]. Maks on suhteliselt suur. [[sooled|Soolestik]] lõpeb [[Kloaak|kloaagiga]].
===Hingamiselundkond===
Kõhrkalade hingamine toimub [[Lõpused|lõpuste]] abil. Lõpused on antud juhul [[neel]]u [[limaskest]]a [[kapillaar (anatoomia)|kapillaar]]iderikkad [[väljasopistis]]ed lõpuseavade juures, jagunenud paljudeks [[lõpuseliistak]]uteks. Viimased kinnituvad [[lõpusekaar]]te küljes olevatele [[lõpusevahesein]]tele. Suurel osal kõhrkaladest on esimene lõpuseava muundunud [[hingats]]iks. Hingamisel imetakse vesi hingatsi ja suuava kaudu neelu, seejärel väljutatakse lõpuste kaudu.
===Vereringeelundkond===
61. rida:
===Sigimine===
[[File:Wobbegong claspers.jpg|thumb|Isase ''[[Orectolobus maculatus]]''e sigimiselundid.]]
Isasloomade [[seemnesarjad]] on, nagu mainitud, ühenduses [[neerud]]ega. Osa mõlemast [[kõhuuimed|kõhuuimest]] on isastel kujunenud [[kopulatsioon]]ielundiks – [[pterügopood]]iks, mille abil [[Seemnerakk|seemnerakud]] viiakse emaslooma kehasse ([[viljastumine]] on sisemine). Emaste [[munasarjad]] asuvad neerude all, on paarilised või paaritud. Nende lähedal asub lehterja suudmega [[munajuha]], mis viib [[emakas]]se (viimane avaneb omakorda [[kloaak]]i). Valminud munarakud satuvad kõigepealt kõhuõõnde, sealt munajuhasse. Munajuhas moodustub munarakkude ümber [[valkkest]] (ja [[munaspoegija]]tel ka [[Munakoor|koor]]). [[Muna]]d on suhteliselt suured ja neid toodetakse vähe (tavaliselt mõnikümmend). Osadel liikidel jäävad munad emakasse ja valmivad seal ([[eluspoegija]]d, emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on [[kalad]]el väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal.
===Füsioloogilised eripärad===
Kõhrkalade [[veri]] sisaldab rohkesti [[karbamiid]]i, mistõttu on merevee suhtes [[Hüpertooniline lahus|hüpertooniline]]. [[Vesi]] tungib seetõttu vabalt läbi [[Nahk|naha]] kõhrkalade kehasse, aktiivselt ei joo nad kunagi. Vee ülejääk eritatakse neerude kaudu.
==Ökoloogia==
| |||