Eesti Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
34. rida:
{{Vaata|Eesti Kunstiakadeemia ajalugu}}
* [[1912]]: organiseeriti Tallinnas [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]] [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused|graafilised kursused]], kus õpetati [[Joonistamine|joonistamist]], joonestamist ja maalimist.
*[[1914]]: reorganiseeriti kursused '''Tallinna Kunsttööstuskooliks'''. Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ning maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5-65–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja nimetuse ning allmeistri tunnistuse. Kolme aastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õiguse meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (koos enda erialaga) saadi õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele.
*[[1923]]: avati [[keraamika]] eriala
*[[1924]]: seoses Eesti iseseisvumisega sai Tallinna Kunsttööstuskoolist '''Riigi Kunsttööstuskool'''; selles anti haridust kõigil tollastel [[tarbekunst]]i erialadel. Õppeaeg pikenes kuuele aastale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, [[Skulptuur|skulptuuri]] ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks: I aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajail oli õigus õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides.
*1924: aastal avati [[graafika]], trükitöö, [[litograafia]], [[tsinkograafia]] ja [[Õlimaal|õlimaali]] erialad.
*[[1925]]: avati [[Metallehistöö|metall-]] ja emailtöö erialad.
*[[1929]]: Riigi Kunstttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks: 1. aste – üldaste, õppeaeg 2 aastat, võeti läbi ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. aste – töökodade aste, õppeaeg 3 aastat, võeti läbi erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[Gümnaasium|gümnaasiumi]] lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste – meistriklass, õppeaeg 1-21–2 aastat. Lõpetajad said rakenduskunstniku nimetuse. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õiguse meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel mood, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nakehistöö eriala.
*[[1938]]: aastal loodi kooli baasil kaks õppeasutust: '''Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool''' (õppeaeg 4 aastat) ja '''Riigi Kõrgem Kunstikool''' (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[Tahvelmaal|tahvelmaali]] tähtsus.
*[[1. juuli]] [[1940]] – [[1941]]: [[Nõukogude okupatsioon]]; riigi kunstikoolid likvideeriti ning nende baasil moodustati '''Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool'''. Struktuurilt jagunes kool osakondadeks: värvi, vormi, raamatu ja ruumi osakonnad. Erialad olid samad, juurde tuli veel kudumise eriala.