Häädemeeste kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Muinasaja lõpul oli hilisema Häädemeeste kihelkonna territoorium hõredalt asustatud ja kuulus erinevate hinnangute kohaselt [[Metsepole]], [[Soontagana]] ja/või [[Sakala]] koosseisu.<ref>[[Urmas Sutrop]], Liivlaste Metsepole maakonna ulatusest põhja suunas muistse iseseisvuse ajal, Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, 2011, lk 106–116.</ref> [[Liivimaa ordu]] ajal kuulus ala [[Pärnu komtuurkond]]a, kuid võimalik et idapoolne soine osa [[kihelkond|kihelkonnast]] kuulus ka [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonna]] haldusalasse.{{lisa<ref name=Ents viide}}/>

Häädemeeste kihelkond (saksa keeles ''Kirchspiel Gudmannsbach'') moodustati [[1862]]. aastal alast, mis [[17. sajand Eestis|17. sajand]]i lõpus kuulus [[Tori kihelkond]]a, [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i esimesel poolel [[Pärnu kihelkond]]a, aastast [[1752]] [[Saarde kihelkond]]a ja [[1776]]–[[1862]] uuesti Tori kihelkonda.<ref name=Ents>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/h%C3%A4%C3%A4demeeste_kihelkond Häädemeeste kihelkond]. [[Eesti entsüklopeedia]], 2003/2011</ref> Kihelkonna maa-ala hõlmas kitsa rannariba [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres alates [[Pärnu kreis]]i maadest, täpsemalt [[Uulu]]st, kuni vana [[Volmari kreis|Volmari]] (saksa keeles ''Wolmar'', läti keeles [[Valmiera]]) maakonna [[Salatsi kihelkond|Salatsi kihelkonna]] alguseni [[Treimani]] juures.{{lisa<ref viide}}name=portaal>[http://www.mois.ee/kihel/haadem.shtml Häädemeeste kihelkond]. Portaal "Eesti mõisad"</ref>