Erinevus lehekülje "Balkani riigid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 21 baiti ,  4 aasta eest
P
link par (+masintoim) using AWB
P (komad)
P (link par (+masintoim) using AWB)
 
==Rahvad==
Balkani poolsaarel on üle 75 miljoni elaniku. Nad on enamasti [[slaavlased]], kuid leidub ka teisi rahvaid. Slaavlaste hulka kuuluvad [[serblased]] (11 miljonit), [[horvaadid]] (4,5 miljonit), [[bosnialased]] (2,4 miljonit), [[makedoonlased]] (1,9 miljonit) ja [[bulgaarlased]] (7 miljonit). [[Albaanlased]] (6 miljonit, neist umbes 3,3 miljonit Albaanias), [[kreeklased]] (10,8 miljonit) ja [[rumeenlased]] kõnelevad mitteslaavi keeli ([[rumeenia keel]] kuulub [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka). On ka [[ungarlased|ungarlasi]], [[sakslased|sakslasi]], [[türklased|türklasi]] (9,2 miljonit [[Türgi]] Euroopa-osas) ja [[mustlased|mustlasi]].
 
Mitmed Balkani poolsaare keeled moodustavad [[Balkani keeleliit|Balkani keeleliidu]].
 
Et slaavlased rändasid [[6. sajand]]il pKr piirkonda rohkearvuliselt sisse, mõjutas nende kultuur kohalikke mitteslaavi rahvaid, kelle keeltes on rohkesti slaavi [[laen]]e. Teised mõjud on kaldunud tekitama piirkonnas kultuurilisi erinevusi. Enamik serblasi, bulgaarlasi, rumeenlasi ja makedoonlasi on [[õigeusk|õigeusulised]], kuna aga horvaadid on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Osa alade sajanditepikkune okupatsioon türklaste poolt tõi kaasa paljude slaavlaste ja teiste pöördumise [[islam]]iusku. [[Moslem]]eid on eriti palju Serbias (Kosovos; [[albaanlased]]), Bosnias ja Hertsegoviinas, ([[bosnialased)]]), Albaanias, Makedoonias ([[albaanlased]]) ja Bulgaarias ([[türklased]]). Lõuna-Albaanias (kreeklaste jaoks Põhja-[[Epeiros]]es) on valdavalt õigeusulisi [[Albaania kreeklased|Albaania kreeklasi]].
 
Albaanias on levinud islam, õigeusklik kristlus ja katoliiklus. Kuigi Albaaniat nimetatakse valdavalt islamiriigiks, tähistavad inimesed nii kristlikke kui ka islami usupühasid. Kuigi enamik albaanlasi peab end moslemiteks, ei peeta islamist rangelt kinni. Bosnias ja Hertsegoviinas on levinud nii islam, õigeusk kui ka katoliiklus. Makedoonias on makedoonlased valdavalt õigeusulised, albaanlased valdavalt moslemid. Kosovos, mis nimeliselt on Serbia osa, on enamuses valdavalt moslemitest albaanlased. Ka Makedoonias elab palju albaanlasi. Põhja-Kreeka provintsis [[Makedoonia (Kreeka)|Makedoonia]]s ja Edela-Bulgaarias elab [[makedoonlased|makedoonlasi]]. Ida-Kreekas [[Traakia]] piirkonnas elab islami vähemus. Kreekas on ka albaania vähemus [[Epeiros]]es ja hiljutisi albaania sisserändajaid. Keskajal Kreekasse rännanud albaanlased [[arvaniidid]] on õigeusulised kristlased, kes kõnelevad [[albaania keel]]e lõunamurret, mille nimi on [[Arvanitika]].
 
Paljudes Balkani riikides on kommunismi mõju tõttu palju [[ateism|ateiste]].
 
==[[Geopoliitika]] ja rahvusvahelised suhted==
Minevikus on Balkani poolsaar olnud poliitiliselt ühendatud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Bütsants]]i ja [[Osmani impeerium]]i koosseisu. Ikka ja jälle on Balkani poolsaarel olnud konflikte, kodusõdu ja etnilisi rahutusi.
 
Balkani poolsaar, mis kunagi oli Euroopa kõige arenenum osa, on viimase 550 aasta jooksul olnud kõige mahajäänum. Selle põhjuseks on olnud Euroopa kaubandusliku ja poliitilise keskuse nihkumine lääne poole ja Balkani poolsaare suhteline kõrvalejäämine majanduslikust arengust Türgi impeeriumi koosseisus.
 
Balkani rahvad hakkasid taasiseseisvuma [[19. sajand]]ist, ning [[Balkani sõjad|Balkani sõdade]] käigus [[1912]]–[[1913]] tõmbus Türgi territoorium kokku praegustesse piiridesse.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise ([[1914]]) ajendiks oli Austria ershertsogi [[Franz Ferdinand]]i mõrvamine praeguses [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] mängisid Balkani poolsaarel väga tähtsat rolli [[Nõukogude Liit]] ja [[kommunism]]. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal olid Balkani riigid peale Kreeka ja Türgi kommunistlikud. Jugoslaavial ja Albaanial oli küll kommunistlik valitsus, kuid nad langesid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mõjusfäärist välja. [[Jugoslaavia]]l oli teistsugune poliitika ning ta sai paremini läbi Läänega. Hiljem võttis ta koos paljude [[kolmas maailm|kolmanda maailma]] riikidega osa [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumisest]]. [[Albaania]] oli [[Hiina]] satelliit või liitlane ning hiljem ajas isolatsionistlikku poliitikat.
 
Ainult [[Kreeka]] ja [[Türgi]] olid [[NATO]] liikmed. [[Bulgaaria]], [[Rumeenia]] ja [[Sloveenia]] said [[2004]] NATO liikmeteks ning Sloveenia sai 2004 ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks.
 
[[1990. aastad|1990. aastatel]] mõjutas Balkani piirkonda tugevalt sõjaline konflikt endise Jugoslaavia territooriumil, millesse Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (mille kaitseks pommitati Serbiat) ja Makedoonias sekkusid ka [[NATO]] relvajõud. Aastaks 2004 teevad kõik Balkani riigid koostööd Euroopa Liidu ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Kosovo albaanlaste staatus on lahendamata.
 
Ühine kõikidele Balkani maadele on kunagine kuulumine [[Türgi]] impeeriumi koosseisu, rahvusriikide hiline tekkimine ning etniline killustatus ja seetõttu pidev sõja- ja kodusõjaoht.
 
Balkani riigid kontrollivad otseseid maismaaühendusi [[Lääne-Euroopa]] ning [[Väike-Aasia]] ja [[Lähis-Ida]] vahel. Balkani poolsaar on olnud [[Siiditee]] nõelasilmaks. [[Venemaa]] ja endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] jaoks on tegemist ühega vähestest juurdepääsudest [[maailmameri|maailmamerele]].
 
Sajandite vältel on Balkani poolsaarel põrkunud [[katoliiklus|katoliku kirik]] ja [[idakirikud]] ning [[islam]] ja [[kristlus]].
 
Kui 19. sajandi esimesel poolel asus [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres [[Bakuu]]s üle poole tollal maailmas teada olevatest [[nafta]]varudest, algas maailmariikide (põhiliselt [[Venemaa]], [[Inglismaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]) võidujooks juurdepääsu pärast [[Kaukaasia]]le.
 
Kreeka on olnud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige alates [[1981]]. aastast. Sloveenia sai liikmeks [[2004]]. Bulgaaria ja Rumeenia said liikmeks [[2007]]. Türgi on avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks esitanud juba [[1963]], kuid liitumine on ikka veel küsimärgi all.
 
Makedoonia ja Horvaatia on sõlminud [[Euroopa Komisjon]]iga esialgsed lepped liitumisprotsessile kaasaaitamiseks, kuid nad ei ole ametlikult Euroopa Liidu liikmekandidaadiks arvatud ning liitumistähtaega ei ole kindlaks määratud. Arvatav liitumistähtaeg on [[2008]] või hiljem.
 
Kõik teised riigid on avaldanud soovi tulevikus Euroopa Liiduga liituda.