Vikipeedia

Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Meryli (arutelu | kaastöö)
2200 muudatust
PResümee puudub
PResümee puudub
25. rida:
Enamik kopsuvähi vorme on [[kartsinoomid]], harvemini [[sarkoom]]id.
 
Kopsudes võib leiduda ka teistest [[kude]]dest ja [[elund]]itest pärinevaid pahaloomulisi kasvajaid, nagu [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]], [[kolorektaalvähk|kolorektaal]]-, [[neeruvähk|neeru-]] ja [[eesnäärmevähk]] jms, kuid need on harilikult mõne teise kasvaja [[metastaas|siirded]] ehk kopsumetastaasid (M1PUL) ja neid ei loeta primaarseks kopsuvähiks.<ref>[http://www.macmillan.org.uk/Cancerinformation/Cancertypes/Lungsecondary/Secondarylungcancer.aspx Secondary cancer in the lung (metastatic lung cancer)], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Kopsuvähi [[tumorigenees|teke]] on põhjustatud mitmetest molekulaarsetest sündmustest, nagu rakkude paljunemine, diferentseerumine, [[apoptoos]], migratsioon, invasioon ja [[geenimutatsioon]](id)<ref name="BASICS OF CARCINOGENESIS *P Uma Devi">P Uma Devi, [http://medind.nic.in/haa/t05/i1/haat05i1p16.pdf BASICS OF CARCINOGENESIS], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> pärilikkusaines, nagu ühe nukleotiidi asendus- või kustutamismutatsioonid või geneetilise materjali ümberasetumine jne ning on mitmeastmeline protsess. Kopsuvähi [[vähirakk|rakud]] võivad kiiresti [[metastaseerumine|metastaseeruda]] ja moodustada vähikoldeid [[peaaju]]s, [[luu]]des, [[maks]]as, [[nahk|nahal]] jm.
 
Kopsuvähk on üsna suur [[tervishoiuprobleem]] mitmel pool [[maailm]]as.
38. rida:
====Riskitegurid====
 
Põhiliseks kopsuvähi välditavaks riskiteguriks peetakse [[suitsetamine|suitsetamist]] (nii olnud, aktiivset kui ka passiivset). Arvatakse, et krooniline suitsetamine põhjustab kuni 80% kopsuvähi juhtudest (eelistatavalt [[mees]]tel). Kopsuvähki haigestub siiski üksnes väike osa kroonilistest suitsetajatest. Näiteks on kokku loetud, et 2012. aastal elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ligi 42,1 miljonit täiskasvanud suitsetajat (suitsetajateks loetakse neid, kes on tõmmanud rohkem kui 100 sigaretti elus).<ref>[[CDC]], [http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/adult_data/cig_smoking/ Adult Cigarette Smoking in the United States: Current Estimates], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Lisaks suitsetamisele on toodud välja uuteks riskiteguriteks ka tööalast kokkupuudet [[asbest]]iga, vähest puu- ja juurvilju sisaldavat dieeti, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, [[ioniseeriv kiirgus|ioniseerivat kiirgust]], [[radoon]]i ja eelnevast suitsetamisest tingitud pahaloomulisi kasvajad. Kuid kõige uuemad riskitegurid, mis nimekirja lisandunud, on [[hormoonasendusravi]] [[menopaus]]i sümptomite leevendamiseks ning [[inimese papilloomiviirus]] (HPV).<ref name="Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer">Johnson D, Blot W, Carbone D, et al. Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer. In: Abeloff M, Armitage J, Niederhuber J, et al., eds. Abeloff ́s Clinical Oncology. 4th ed. Philadelphia: Churchill Livingstone; 2008. lk 1307–66.</ref>
44. rida:
===== Pärilikud tegurid =====
 
Kopsuvähi tekkel võib mängida rolli ka perekondlik eelsoodumus (suitsetamisest sõltumatu). Viimase aja uuringud näitavad, et [[inimese genoom]]is on [[geenipiirkond]], millest võib sõltuda kopsuvähi teke.<ref>Coté ML, Liu M, Bonassi S, Neri M, Schwartz AG, Christiani DC, Spitz MR, Muscat JE, Rennert G, Aben KK, Andrew AS, Bencko V, Bickeböller H, Boffetta P, Brennan P, Brenner H, Duell EJ, Fabianova E, Field JK, Foretova L, Friis S, Harris CC, Holcatova I, Hong YC, Isla D, Janout V, Kiemeney LA, Kiyohara C, Lan Q, Lazarus P, Lissowska J, Le Marchand L, Mates D, Matsuo K, Mayordomo JI, McLaughlin JR, Morgenstern H, Müeller H, Orlow I, Park BJ, Pinchev M, Raji OY, Rennert HS, Rudnai P, Seow A, Stucker I, Szeszenia-Dabrowska N, Dawn Teare M, Tjønnelan A, Ugolini D, van der Heijden HF, Wichmann E, Wiencke JK, Woll PJ, Yang P, Zaridze D, Zhang ZF, Etzel CJ, Hung RJ.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3445438/ Increased risk of lung cancer in individuals with a family history of the disease: a pooled analysis from the International Lung Cancer Consortium.], Eur J Cancer. september 2012;48(13):1957-68. doi: 10.1016/j.ejca.2012.01.038., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
===== Sissehingatavad ained ja keskkond =====
* [[õhk|õhu]][[saastumus|saaste]] ([[sõiduk]]ite [[heitgaas]]id, [[tehas]]te heitmed jms)
* [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] ja [[tubakas|tubaka]] [[suitsetamine|suitsetamine]] (aktiivne ja passiivne)
** riskiteguriks võib olla ka [[toidulisand]]ite ja suitsetamise koostoime, nagu näiteks [[A-vitamiin]]i [[eelvitamiinid]]e [[karotenoidid|beetakaroteeni]] sisaldavate preparaatide omal käel manustamine<ref>Demetrius Albanes, [http://ajcn.nutrition.org/content/69/6/1345s.full β-Carotene and lung cancer: a case study 12], Am J Clin Nutr, juuni 1999, 69. köide, nr 6 lk 1345-1350, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* kokkupuude [[asbest]]iga
* kokkupuude [[kartsinogeen|kantserogeensete ainetega]]
65. rida:
* [[AIDS]]
* [[krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]]
* [[reumatoidartriit]]<ref>Christophe Bolognaa, Marie-Christinne Picotb, Christian Jorgensena, Philippe Viua, Regis Verdierb, Jacques Sanya, [http://ard.bmj.com/content/56/2/97.full Study of eight cases of cancer in 426 rheumatoid arthritis patients treated with methotrexate], 24. oktoober 1996, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* [[suhkurdiabeet]]<ref>Lee JY, Jeon I, Lee JM, Yoon JM, Park SM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23562551 Diabetes mellitus as an independent risk factor for lung cancer: a meta-analysis of observational studies. Lühikokkuvõte.], Eur J Cancer. juuli 2013 ;49(10):2411-23. doi: 10.1016/j.ejca.2013.02.025., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* [[süsteemne erütematoosne luupus]]<ref>M Kale, R Ramsey-Goldman, [...] ja AE Clarke, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3467492/ Lung cancer in systemic lupus erythematosus], Arthritis Res Ther. 2012; 14(Suppl 3): A15., doi: 10.1186/ar3949, PMCID: PMC3467492, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* [[tuberkuloos]] (kopsutuberkuloos).
 
73. rida:
 
Mitmed [[viirused]] võivad kas otseselt või kaudselt mõjutada kopsuvähi tekke riski:
* [[Epsteini-Barri viirus]]<ref>J Koshiol, M L Gulley, Y Zhao, M Rubagotti, F M Marincola, M Rotunno, W Tang, A W Bergen, P A Bertazzi, D Roy, A C Pesatori, I Linnoila, D Dittmer, A M Goldstein, N E Caporaso, L M McShane, E Wang ja M T Landi, [http://www.nature.com/bjc/journal/v105/n2/full/bjc2011221a.html Epstein–Barr virus microRNAs and lung cancer], British Journal of Cancer (2011) 105, 320–326. doi:10.1038/bjc.2011.221 www.bjcancer.com, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* [[HI viirus]] (tõenäoliselt raviga seoses)<ref>J Cadranel, D Garfield, A Lavolé, M Wislez, B Milleron, ja C Mayaud, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2121163/ Lung cancer in HIV infected patients: facts, questions and challenges], Thorax. Nov 2006; 61(11): 1000–1008., doi: 10.1136/thx.2005.052373, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2121163, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* [[inimese papilloomiviirus]], HPV
* [[leetriviirus]]<ref>Heidi Ledford, [http://www.nature.com/news/2008/080425/full/news.2008.779.html Viruses found in lung tumours. Common viruses might contribute to lung cancer.], 25. aprill 2008, Nature, doi:10.1038/news.2008.779, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
===== Bakterid =====
83. rida:
===== Ravi, raviprotseduurid ja ravimid =====
 
Kopsuvähi risk suureneb, teadmata põhjustel (tõenäoliselt [[immunosupressioon]]i tõttu), [[doonorelund]]ite [[elundi siirdamine|siirdamise]] järgselt märkimisväärselt.<ref>Eric A. Engels, Ruth M. Pfeiffer, [...] , ja Monica Lin, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3310893/ Spectrum of Cancer Risk among U.S. Solid Organ Transplant Recipients: The Transplant Cancer Match Study], JAMA. 2. november 2011; 306(17): 1891–1901., doi: 10.1001/jama.2011.1592, PMCID: PMC3310893, NIHMSID: NIHMS362724, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Kopsuvähki haigestumise risk suureneb ka teiste vähiliikide, nagu [[Hodgkini lümfoom]]i ja rinnavähi<ref>ScienceDaily, [http://www.sciencedaily.com/releases/2014/04/140406214413.htm Increased risk of developing lung cancer after radiotherapy for breast cancer], 6. aprill 2014, ESTRO, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ravis kasutatud radioteraapia toimel.
 
====== Hormoonravi ======
* [[asendusravi|hormoonasendusravi]] ([[östrogeen]] + [[progestiin]])<ref>Christopher G. Slatore, Jason W. Chien, David H. Au, Jessie A. Satia, and Emily White, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2849773/ Lung Cancer and Hormone Replacement Therapy: Association in the Vitamins and Lifestyle Study], J Clin Oncol., 20. märts 2010; 28(9): 1540–1546., doi: 10.1200/JCO.2009.25.9739, PMCID: PMC2849773, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Hiljuti avaldatud suuremahulised uuringud on kinnitanud, et [[östrogeen]]id soodustavad mitteväikerakuliste kopsuvähi rakkude vohamist (proliferatsiooni) ''[[in vivo]]'' ja ''[[in vitro]]''. See on ka põhjuseks, miks adenokartsinoomi esinemissagedus tõuseb eeskätt mittesuitsetajatest naiste seas. <ref name="Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007">Márquez-Garbán, D.C., Chen, H.W., Fishbein, M.C. et al. Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007; 72: 194-205</ref>
163. rida:
Kopsuvähi sümptomeid võib jagada kopsu- ehk respiratoorseteks sümptomiteks ning üldsümptomiteks. Võttes arvesse kõiki kopsuvähijuhte, on kõige sagedasemaks sümptomiks köha. Muudest respiratoorsetest sümptomitest esineb veel sagedasti hingeldust, veriköha, hingamisraskust ja rindkerevalu. Kopsuvähi avastamist soodustab mitme erineva respiratoorse ja üldsümptomi koosesinemine.<ref name=" Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time." /><ref name="Is late diagnosis of lung cancer inevitable? Interview study of patients’ recollections of symptoms before diagnosis" /><ref name="What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study">Hamilton W, Peters TJ, Round A, et al. What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study. Thorax 2005;60:1059–65</ref>
 
Vaatamata esmase kopsuvähi avastamise [[asümptomaatilisus]]ele, on selliseid patsiente vaid 6–13%. Patsientidel, kellel puuduvad sümptomid täielikult, on 5 aasta elumus parem võrreldes nende haigetega, kellel on sümptomid haiguse avastamise ajal.<ref>G. Buccheri ja D. Ferrigno, [http://erj.ersjournals.com/content/24/6/898.full Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time], doi: 10.1183/09031936.04.00113603, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref name="Lung cancer: perspectives and prospects.">Carbone P, Frost J, Feinstein A. Lung cancer: perspectives and prospects. Ann Intern Med 1970;73:1003–24</ref><ref name="A prospective study of a total material of lung cancer from a county in Sweden 1997–1999: gender, symptoms, type, stage, and smoking habits.">Koyi H, Hillerdal G, Branden E. A prospective study of a total material of lung cancer from a county in Sweden 1997–1999: gender, symptoms, type, stage, and smoking habits. Lung Cancer 2002;36:9–14</ref>
 
=== Paraneoplastilised sündroomid ===
 
Kopsuvähki põdevatel vähihaigetel kaasnevad [[paraneoplastilised sündroomid]]<ref>Stefanie Heinemann, Peter Zabel, Hans-Peter Hauber, [http://cancer-therapy.org/CT/v6/A/73._Heinemann_et_al,_687-698.pdf Paraneoplastic syndromes in lung cancer], Cancer Therapy, 6. väljaanne, lk 687-698, 2008, veebiversioon (vaadatud 09.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> (harilikult üks sündroom korraga), mis võivad avalduda igas elundis ja koes ning need liigitatakse onkoloogiliste haigestumiste alla. Neid esineb nii uute vähijuhtude kui ka kasvaja retsidiivide korral ja neid kutsuvad esile kasvajarakkude ([[vähirakk]]ude) eritatud signaalmolekulid või mediaatorained ([[hormoon]]id, [[peptiid]]id, [[tsütokiin]]id, [[immunoglobuliinid]] jt) ja [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi üsna võimsad vastused.
 
==== Endokrinoloogilised paraneoplastilised sündroomid ====
233. rida:
Kopsuvähk levib ümbritsevatesse kudedesse ([[keskseinand]]isse, [[perikard]]ile, samuti lümfogeenselt trahheaalsetesse, bronhiaalsetesse ja mediastinaalsetesse lümfisõlmedesse ja hematogeenselt peaajju, luudesse, maksa jne.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 318–321, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
 
==Kliiniline klassifikatsioon (aegunud, ebasoovitavebasoovitatav) ==
 
Kliinilises praktikas jaotatakse kopsuvähk kahte gruppi:
*1. väikerakk-kopsuvähk (''Small Cell Lung Cancer'' – SCLC)
*2. mitteväikerakk-kopsuvähk (''Non-Small Cell Lung Cancer'' – NSCLC)<ref>[[Tartu Ülikooli Kliinikum]], [http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/61-kopsuvaehk Kopsuvähk], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)</ref>
 
Mõnel pool maailmas peetakse kliinilist klassifikatsiooni aegunuks ja ebatäpseks, selle asemel soovitatakse kasutada [[WHO]] kopsuvähi morfoloogilist klassifikatsiooni (2004).<ref>Iver Petersen, Prof. Dr. med., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3163783/ The Morphological and Molecular Diagnosis of Lung Cancer], Dtsch Arztebl Int. august 2011; 108(31-32): 525–531., doi: 10.3238/arztebl.2011.0525, PMCID: PMC3163783, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
=== Väikerakk-kopsuvähk===
254. rida:
{{Vaata|Mitteväikerakk-kopsuvähk}}
 
Mitteväikerakk-kopsuvähk on kopsuepiteeli vähivorm, mis erineb väikerakk kopsuvähist, sest ei allu [[keemiaravi]]le. Esinemissagedus hinnanguliselt kuni 85%.
 
Jaguneb omakorda:
279. rida:
[[Kopsuvähi sõeluuring]]ud ([[Kompuutertomograaf|CT]]-skriining) on vajalikud, et avastada haigus enne sümptomite ilmnemist. Varajase avastamisega ning sobiva raviga saab rakendada enamikele patsientidele tervistavat ravi, mõjutades suremusnäitajaid.<ref name="Transbronchial and Enddobronchial Biopsies.">Cagle P, Allen T, Kerr K. Transbronchial and Enddobronchial Biopsies. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2009</ref>
 
Varasemad kopsuvähi sõeluuringud, kus kasutati tuumori avastamiseks [[kopsuröntgen]]it ning [[röga tsütoloogiline uuring|röga tsütoloogilist uuringut]]<ref name="Screening for early lung cancer. Results of the Memorial Sloan-Kettering study in New York.">Melamed MR, Flehinger BJ, Zaman MB, et al. Screening for early lung cancer. Results of the Memorial Sloan-Kettering study in New York. Chest 1984;86:44–53</ref>, ei ole osutunud efektiivseteks ja seetõttu neid ei soovitata.<ref>[http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-148 Kopsuvähi ravijuhistes ei soovitata kasutada üldist kompuutertomograafia sõeluuringut], veebiversioon (vaadatud 11.11.2014.a.)</ref>
 
Kasutusele on võetud uued meetodid, näiteks katsetatakse [[rindkere madaladoosiline spiraalne kompuutertomograafiline uuring|rindkere madaladoosilist spiraalset kompuutertomograafilist uuringut]].
303. rida:
Röntgeniülesvõte on oluline abivahend, et märgata muutusi lümfisõlmede suuruses või tsentraalse lisamassi olemasolust. <ref name="Transbronchial and Enddobronchial Biopsies." />
 
Röntgenleiu variandid kopsuvähi korral võivad olla kas varjustus tipus, perifeerne [[ümarvari]]<ref>Tanel Laisaar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/012/ymarvari_kopsus.pdf Ümarvari kopsus], TÜ Kliinikumi kopsukliinik, Eesti Arst 2008; 87(4):260−268, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)</ref>, destruktsioon kopsus, perifeerne bronhioloalveolaarne varjustus, tsentraalse vähi korral – lisavari [[kopsuvärat]]is või muutunud kopsuvärati konfiguratsioon, mediastinaalne või kopsuvärati [[lümfadenopaatia]], kohalik [[emfüseem]], halvasti ravile alluv või paranev kopsupõletik, bronhiektaasiad, obstruktiiv-atelektaatiline pneumoniit, segmendi, sagara või kogu kopsu atelektaas, pleuraefusioon, luuliste struktuuride destruktsioon.<ref>A. Altraja, [http://tervis.tostamaa.ee/ul/Kopsuvahk__Konspekti_koostaja_dr_Alan_Altraja.PDF Kopsuvähk], 2004, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014.a.)</ref>
 
====Kompuuteruuring====
314. rida:
====Kopsuvähi magnetresonantstomograafia====
 
Kasutatakse kahtlusel, et siirded on levinud peaajju ja lisainformatsiooni saamiseks vähkkasvaja paiknemisest rindkeres. [[Magnetuuring]] on vastunäidustatud patsientidele, kel on näiteks [[südamestimulaatorsüdamerütmur]] või operatsiooni klambrid, mis võivad magnetvälja sattudes oma õigest kohast eemale nihkuda. MRT on sobilik ka näiteks keskseinandi protsesside ja tsentraalsete [[veresoon]]te seina haaratuse hindamisel peendiagnostiliseks vahendiks. Olgugi, et see skanner on üks levinumaid vahendeid, ei ole ta sobilik õhku sisaldavate struktuuride uurimiseks.
<ref name="Diagnostic imaging of lung cancer">Hollings N, Shaw P. Diagnostic imaging of lung cancer. Eur Respir J 2002;19:722–42</ref>
 
320. rida:
{{Vaata|Kopsuvähi positronemissioon-tomograafia uuring}}
 
Kopsuvähi positronemissioontomograafia (PET-) uuring on [[radioloogia]]s kasutatav uurimismeetod, kus piltkujutise saamiseks süstitakse patsiendile väike kogus [[radioaktiivsus|radioaktiivset]] glükoositaolist märkainet ([[18F-FDG]]). Märkaine hakkab kogunema kudedesse ja haiguskolletesse, mis on suurenenud [[glükoos]]i tarbimisega – aine imendumisel organismis püütakse tekitaga võimalikult täpne pilt, mis võimaldaks hinnata kudede ainevahetusprotsesse raku ainevahetuse tasemel, rõhuasetusega haiguskolletel.<ref>Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonna vanemõde Epp Linnasmägi, [http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/PET_uuring_RD.pdf POSITRONEMISSIOON-TOMOGRAAFIA (PET) UURING], 2013, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014.a.)</ref>
 
PET-uuring erineb MRT-st selle poolest, et tema tulemuseks ei ole varjukujutis, kuna kopsuvähi kolde suurus ei indikeeri selle kasvukiirust, vaid rakutasandilise ainevahetuse peegeldamine. [[Positronemissioontomograafia]] põhineb teoorial, et vähirakud, mis kasvavad kontrollimatult, omastavad glükoosi kiiremini kui normaalsed rakud, seetõttu võivad piltkujutisel tulla nähtavale kehas piirkonnad, kus toimub väga kiire suhkrute [[ainevahetus]]. Eriti usaldusväärseks peetakse PET-uuringut halvaiseloomuliste muutuste tuvastamisel ning ka kaugmetastaaside avastamisel kogu organismis. Uuringul süstitakse patsiendi [[vereringe]]sse radioaktiivset ainet, mis koguneb kiiresti kasvavate rakkude piirkonda, mille aparaat seejärel kuvab.
326. rida:
Uuringu piiranguteks on iga indiviidi rakkude hingamisahelate ja ainevahetuse eripärad, nii võivad uuringut mõjutada inimesel esinev [[hüpoglükeemia]] (keha rakud reguleerivad [[veresuhkur|veresuhkru]] taseme alla) või ka [[hüperglükeemia]].{{lisa viide}}
 
PET-uuringu tulemused, kui vähipaige on väike (väiksem kui 1 cm), vajaksid täpsemat uurimist ja lisanduda võiks siiski ka histoloogiliste leidude analüüs. PET-uuringu tulemused mitteväikerakk-kopsuvähi tuvastamisel on osutunud ka [[väärpositiivne tulemus|valepositiivseks]] (terve tunnistatakse haigeks).<ref>Liesbet Schrevens, Natalie Lorent, Christophe Dooms ja Johan Vansteenkiste, [http://theoncologist.alphamedpress.org/content/9/6/633.full The Role of PET Scan in Diagnosis, Staging, and Management of Non-Small Cell Lung Cancer], doi: 10.1634/theoncologist.9-6-633, The Oncologist, november 2004, 9. väljaanne, nr 6, lk 633-643, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
PET-seadme negatiivseks küljeks on tema kõrge hind ja esialgu vähene seadmete levik<ref name="Computed Tomography and Magnetic Resonance of the Thorax. 3rd edn.">Naidich D, Webb W, M[ller N, et al. Computed Tomography and Magnetic Resonance of the Thorax. 3rd edn. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 1999.</ref><ref name="Diagnostic imaging of lung cancer" />, tänapäeval on PET-uuringu aparaadid olemas nii [[Tallinn]]as kui [[Tartu]]s.
344. rida:
* [[granuloomid]]
* [[ümaratelektaas]]
* ja paraneoplastiliste sündroomide eristamine endokriin-, naha, skeleti- ja lihaskonna, neeru- ja neuroloogilistest haigustest jm.<ref>A. Altraja, [http://tervis.tostamaa.ee/ul/Kopsuvahk__Konspekti_koostaja_dr_Alan_Altraja.PDF Kopsuvähk], 2004, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014.a.)</ref>
 
== Diagnoosi kodeerimine ==
490. rida:
Kopsuvähi kirurgiline ravi oli üks esimesi kopsuvähi ravivorme, mis hakkas, tõenäoliselt ligi 70 aastat tagasi, haiglates levima.
 
Kopsuvähi kirurgilise ravi korral, mille läbi viimisel püütakse Eestis järgida [[onkoloogiline kirurgia|onkoloogilise kirurgia]] üldtunnustatud printsiipe<ref>[[Tõnu Vanakesa]], PERHi kardiotorakaalkirurgia keskus, [http://www.eestiarst.ee/static/files/013/ea10lisa2lk48-58.pdf Kopsuvähi kirurgiline ravi], [[Eesti Arst]] 2010; 89(Lisa2):48−58, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>, ei eeldata efektiivsuseks rohkemat kui 30%.
 
Kirurgilise ravi mahuks on kas [[lobektoomia]], [[pulmonektoomia]], [[segmentektoomia]] või ka [[atüüpiline kopsuresektsioon]] ja mediastinaalne [[lümfadenektoomia]].<ref>Tanel Laisaar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/078/ea10lisa2lk59-67.pdf Minimaalinvasiivse ravi võimalused kopsuvähi korral], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):59−67, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)</ref>
 
Kirurgiline ravi nõuab näidustuste hindamisel erinevate aspektide arvestamist:
525. rida:
{{Vaata|Kopsuvähi kiiritusravi}}
 
[[Kopsuvähi kiiritusravi]] võib olla kas osa kombineeritud ravist: operatiivne, [[kemoteraapia]] ja kiiritusravi, või ka iseseisvalt kasutatav ravi liik. Operatiivse ravi vastunäidustuste korral tuleks, vastavalt kopsuvähi TNM-süsteemile, koostöös kopsuvähihaigega arutada kopsuvähi kiiritusravi võimaluste üle ja koostada [[kiiritusravi plaan]].<ref>[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/about-radiotherapy-for-lung-cancer About radiotherapy for lung cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Kopsuvähi kiiritusravi jagatakse kaheks: välis- ja sisekiiritusravi<ref>[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/internal-radiotherapy-for-lung-cancer Internal radiotherapy for lung cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>.
 
[[Väliskiiritusravi]] põhineb kasvajapaikme [[kiiritamine|kiiritamisel]] kehavälise spetsiaalse [[kiirgusallikas|kiirgusallikaga]] (seadme sees), kasutatakse [[röntgenikiirgus]]t ja erinevaid kiirgusdoose.
533. rida:
Väliskiiritusravi eesmärgiks on kopsuvähi kolde mõõtmete vähendamine või sümptomite leevendamine. Kiiritusravi teostatakse väikeste osade kaupa ehk fraktsioneeritult. Väikerakulise kopsuvähi standardse fraktsioneeringu puhul toimub üks kiiritusraviseanss päevas ja ravi kestus umbes 6–7 nädalat. Hüperfraktsioneeritud kiiritusravi puhul on kaks kiiritusravi fraktsiooni päevas, kusjuures nende seansside vaheline periood peab olema vähemalt 6 tundi.
 
Kopsuvähi kiiritusravi kõige peamisemad kõrvaltoimed on [[kiiritusösofagiit]], köha, rindkerevalu, palavik, juuste väljalangemine, kurnatus<ref>[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/lung-cancer-radiotherapy-side-effects Lung cancer radiotherapy side effects], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>, kopsude [[kiiritusjärgne fibroos]], [[kiirituskopsupõletik]], harva ka [[kiiritusjärgne müokardiit]] ja perikardiit ning müelopaatia.
 
==== Kopsuvähi kiiritusravi doosid ====
578. rida:
== Kopsuvähi retsidiivid ==
 
Enamikul väikerakk-kartsinoomihaigetel, kes on saanud nii kiiritus- kui ka keemiaravi, on haigus [[haiguse retsdiiv|tagasi tulnud]]. Haiguse taastulemine toimub tõenäoliselt esimese kahe aasta jooksul pärast ravi.<ref>The Merck Manula, Home edition, [http://www.merckmanuals.com/home/lung_and_airway_disorders/tumors_of_the_lungs/lung_cancer.html Lung Cancer], veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Kopsuvähi elumus ==
611. rida:
Kopsuvähi ravi baseerub tänapäeval mitmete riikide meditsiini- ja farmakoloogiavaldkonnas nii patohistoloogilise kui molekulaarse ehituse ja kliinilise haiguse levikul.
 
Patohistoloogilisel tasandil ei ole väikerakk-kartsinoomi ja mitteväikerakk-kopsuvähi eristamine koematerjalide alusel piisav, erinevate vähitüüpide ja staadiumite tuvastamiseks ja algkollete eristamiseks metastaasidest ning raviskeemide koostamiseks tuleks läbi viia vähirakkude fragmentide molekulaarsete profiilide uurimised molekulaarsel tasandil.<ref>Dara L. Aisner, MD, PhD ja Carrie B. Marshall, MD, [http://ajcp.ascpjournals.org/content/138/3/332.full Molecular Pathology of Non–Small Cell Lung Cancer A Practical Guide], doi: 10.1309/AJCPFR12WJKCEEZZ, (2012) American Journal of Clinical Pathology, 138, 332–346., veebiversioon (vaadatud 10.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
===== Proto-onkogeenid =====
619. rida:
=== Immunopatoloogia ===
 
Kopsuvähihaigetel esineb muutusi [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsuse]] funktsioonides, nii näiteks on vähenenud ringlevate [[B-lümfotsüüt|B-]] ja [[T-lümfotsüüt]]ide ning nende erinevaid funktsioone kandvate alampopulatsioonide arvukus.<ref>Wesselius LJ, Wheaton DL, Manahan-Wahl LJ, Sherard SL, Taylor SA, Abdou NA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3032522 Lymphocyte subsets in lung cancer. Lühikokkuvõte.], Chest. 1987 May;91(5):725-9., (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Kopsuvähi kolde mikrokeskkond ==
626. rida:
Kopsuvähi kolle moodustub lisaks geneetilistele teguritele ka mitmete kehasiseste protsesside tulemina, [[põletik]]ukolde düsregulatsioon, immunosupressioon ja lahustuvate kasvufaktorite, [[tsütokiin]]ide ja [[hormoon]]ide suurenenud ringlus.
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] – hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane – kas veresoonte vähesuse või ka funktsioonihäirete tõttu ja osa kasvajast ei saa piisavalt ja õigeaegselt [[hapnik]]ku ja [[toitaine]]id. Kasvaja hüpoksia võib välja kujuneda juba 100–150 µm kaugusel [[veresoon]]test.<ref>Edward E. Graves, Ph.D., Amit Maity, M.D., Ph.D, ja Quynh-Thu Le, M.D., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2917385/ The Tumor Microenvironment in Non-Small Cell Lung Cancer], Semin Radiat Oncol. juuli 2010; 20(3): 156–163., doi: 10.1016/j.semradonc.2010.01.003, PMCID: PMC2917385, NIHMSID: NIHMS200259, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonna hulka loetakse ka endoteelirakud, kasvaja fibroplastid, müeloidrakud, ''[[mastocytus]]'', [[dendriitrakud]] ja [[ekstratsellulaarne maatriks]]. Kopsuvähi kolde [[Uussoonestumine|uussoonestumise]] tulemusel tekkinud sooned (vere- ja [[lümfisoon]]ed) liiguvad koldesse ka arvukad vererakud, [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], T- ja B-rakud.<ref>Zhao Chen, Christine M. Fillmore, Peter S. Hammerman,Carla F. Kim & Kwok-Kin Wong, [http://www.nature.com/nrc/journal/v14/n8/fig_tab/nrc3775_F1.html Non-small-cell lung cancers: a heterogeneous set of diseases], Nature Reviews Cancer 14, 535–546 (2014) doi:10.1038/nrc3775, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Kopsuvähivastane vaktsiin ==
 
Kopsuvähivastaste terapeutiliste vaktsiinide eesmärk on aktiveerida organismi [[immuunsüsteem]]i [[vähiantigeen]]ide suhtes.
Käimasolevad [[MAGE-A3]] [[antigeen]]il rajaneva kopsuvähivastase vaktsiini kolmanda faasi juhuslikustatud platseeboga kontrollitud topeltpimedasse üleilmsesse uuringusse koondnimega [[MAGRIT]] kaasatud 2272 mitteväikerakk-kopsuvähki põdeva patsiendi (Eestis kaasatud 57 patsienti) elumusnäitajad ei erinenud oluliselt platseebot saanud patsientide omast.<ref>Dave Levitan, [http://www.cancernetwork.com/lung-cancer/mage-a3-lung-cancer-vaccine-provides-no-benefit-over-placebo MAGE-A3 Lung Cancer Vaccine Provides No Benefit Over Placebo], 13. oktoober 2014, Lung Cancer, ESMO 2014, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Ajaloolist ==
699. rida:
 
; Teadustöö- ja uuringud
*Tartu Ülikooli Kliinikum, [http://www.kliinikum.ee/leht/arstiteadus/628-jaergmine-samm-vaehisaladuste-muukimisel- Järgmine samm vähisaladuste muukimisel], 16. september 2011, veebiversioon (vaadatud 10.11.2014.a.)
* Jason E. Ekert, Kjell Johnson, Brandy Strake, Jose Pardinas, Stephen Jarantow, Robert Perkinson, David C. Colter, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0092248 Three-Dimensional Lung Tumor Microenvironment Modulates Therapeutic Compound Responsiveness In Vitro – Implication for Drug Development], 17. märts 2014, DOI: 10.1371/journal.pone.0092248, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kopsuvähk"