Vištytis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P sejm on eesti keeles seim
24. rida:
Asula tekkis XVI sajandi esimesel poolel [[Preisimaa]] piiri äärde. Aastal [[1538]] on esimest korda mainitud sealset mõisa. [[8. september|8. septembril]] 1570]] kinnitas [[Zygmunt II August]] asula [[vapp|vapi]] (see oli vanim vapp selles piirkonnas); ühtlasi sai Vištytisest linn. Aastal [[1777]] avati seal [[kihelkonnakool]].
 
XVIII sajandi lõpus ähvardas linna linnaõiguste kaotamine; sejmiseimi otsusega jäid linnaõigused küll asulale alles, aga sealsed elanikud kaotasid senised privileegid. Kohtuvaidlustele tegi lõpu [[Poola jagamised|Poola jagamine]], mille tagajärjel hakkas linn kuuluma [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]] kui alev. Aastal [[1815]] läks Vištytis [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] koosseisu. Aastal [[1842]] sai asulast luterliku [[kihelkond|kihelkonna]] keskus.
 
Asula taandarengule pani alguse aasta [[1865]], mil rajati [[Peterburi-Berliini raudtee]] [[Vilnius]]est [[Königsberg]]i viiv haru, mis asulat ei läbinud. Siiski oli veel aastal [[1892]] oli asulas 4017 elanikku.<ref>.http://gatchina3000.ru/brockhaus-and-efron-encyclopedic-dictionary/021/21847.htm</ref>