Tsirkoonium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
PResümee puudub
23. rida:
</table>
 
'''Tsirkoonium''' on [[keemiline element]], mille sümbol on Zr ja järjenumber 40. Tsirkooniumi niminimetus tuleb selle tähtsaima allika [[tsirkoon]]i nimestnimetusest. Tegemist on hõbehalli, läikiva ja toatemperatuuril tahke [[metall]]iga. See on puhtana väga plastne, kuid muutub rabedaks juba väheste lisandite korral. Keemilised omadused sarnanevad suuresti [[hafnium]]i ja [[titaan]]i omadega. Tsirkooniumi [[tihedus]] on 6,49 g/cm<sup>3</sup>, sulamistemperatuur 1852 °C ja keemistemperatuur 4377 °C. See [[Oksüdatsioon|oksüdeerub]] õhus, mille tulemusena moodustub pinnale [[tsirkooniumdioksiid]]i (ZrO<sub>2</sub>) kiht, mis muudab tahke metalli väga [[korrosioon]]ikindlaks ja keemiliselt püsivaks. Pulbriline Zr süttib aga kokkupuutel õhuga. Elemendi [[neutron]]ite neelamise võime on ülimadal, mistõttu kasutatakse seda näiteks [[tuumareaktor]]ite kontrollvarraste katteks. Lisaks leiavad tsirkoonium ja selle ühendid kasutust ka [[keraamika]]s, proteesides, signaalrakettides, lisanditena [[sulam]]ites ning [[abrasiivmaterjal|abrasiivmaterjalides]].<ref name="Truus" /><ref name="Past" />
 
==Omadused==
47. rida:
 
===Isotoobid===
Looduslikult esineb tsirkoonium viie [[isotoop|isotoobina]]. <sup>90</sup>Zr, <sup>91</sup>Zr, <sup>92</sup>Zr ja <sup>94</sup>Zr on stabiilsed, <sup>96</sup>Zr poolestusaeg on 2,4×10<sup>19</sup> aastat. Peale selle esineb veel 28 tehis-isotoopitehisisotoopi. Levinuim isotoop on <sup>90</sup>Zr, mis moodustab 51,45% tsirkooniumi koguhulgast.<ref name="nubase" />
 
==Ajalugu==
Tsirkooniumi niminimetus tuleneb selle tähtsaima allika, tsirkooni nimest. Tsirkooni tunti juba antiikajal. Selle kollasest erimist pärineb ka niminimetus ''zargun'', mis [[pärsia keel|pärsia keeles]] tähendab kuldkollast. Tsirkooniumi avastajaks peetakse [[Martin Heinrich Klaproth]]i, kes 1789 eraldas tsirkoonist ZrO<sub>2</sub> ja väitis, et saadud ühendis sisaldub uus element. Ebapuhtal kujul eraldas seda esimest korda 1824. aastal rootsi keemik [[Jöns Jacob Berzelius|J.J. Berzelius]] kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga: K<sub>2</sub>[ZrF<sub>6</sub>]+4Na → Zr + 2KF+ 4NaF. Väga puhtal kujul saadi tsirkooniumi aga alles 1925. aastal, kui Hollandi teadlased [[A. E. van Arkel]] ja [[J. H. De Boer]] said seda jodiidmeetodil, kus ZrI<sub>4</sub> lagundatakse termiliselt ning saadakse ülipuhas metall. See meetod on küll väga kallis, kuid siiski ka tänapäeval kasutusel. 1945. aastal töötas [[William J. Kroll]] aga välja tunduvalt odavama [[Krolli protsess]]i tööstuslikult piisavalt puhta tsirkooniumi saamiseks. <ref name="Truus" /><ref name="Lide" /><ref name="Krebs" /><ref name="metal1998" />
 
==Leidumine ja saamine==
61. rida:
==Ühendid==
[[Pilt:CZ brilliant.jpg|thumb|Briljandilõikes kuubiline tsirkooniumdioksiid]]
Tsirkooniumdioksiid ZrO<sub>2</sub> on levinuim [[oksiid]], mida nimetatakse ka tsirkooniaks. See värvitu tahkis on väga kõva ja keemiliselt püsiv. ZrO<sub>2</sub> ei reageeri vee, leeliste lahuste ega hapetega (v.a. kontsentreeritud H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>). Kõvaduse tõttu ([[Mohsi astmik|Mohsi skaalal]] 6,5) võib seda leida [[email]]ide ja keraamikatoodete koostises. Kuubilisel, [[teemant|teemand]]ilaadsel kujul kasutatakse tsirkooniumdioksiidi [[briljant|briljandi]] imitatsioonina. Sel on väga kõrge sulamistemperatuur, mistõttu kasutatakse seda ka pikaealise tulekindla ahjuvoodrina (näiteks [[teras]]e- ja [[alumiinium]]itööstuses) ja kuumakindla materjalina [[reaktiivmootor]]ites.<ref name="Truus" /><ref name="Past" />
[[File:National Museum of Natural History Zircon.JPG|thumb|left|Erinevad tsirkooni kristallid]]