Murdumisnäitaja: erinevus redaktsioonide vahel

Murdumisnäitajate erinevus põhjustab [[valguse murdumine|valguse murdumise]] kahe optilise keskkonna lahutuspinnal (sellest ka nimetus murdumisnäitaja). Valguskiire suunamuutust kirjeldab [[Snelli seadus]] ''n''₁sin(''θ''₁)=''n''₂sin(''θ''₂), kus ''θ''₁ ja ''θ''₂ on vastavalt [[Langemisnurk (optika)|langemisnurk]] ja [[murdumisnurk]] ning ''n''₁ ja ''n''₂ keskkondade murdumisnäitajad. Murdumisnäitajaist sõltub ka [[Brewsteri nurk]] ning [[peegeldustegur|peegeldus-]] ja [[läbilaskvustegur]]. Näiteks pinnale risti langeva valguse korral on peegeldustegur R = (''n''₁ – ''n''₂)²{{murd}}(''n''₁ + ''n''₂)². Peegeldus- ja läbilaskvusteguri sõltuvust murdumisnäitajast kirjeldavad [[Fresnel'iFresneli võrrandid|Fresnel'iFresneli võrranditega]].

Murdumisnäitaja sõltub [[lainepikkus]]est. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks janing see tingib valge valguse lahutumise spektriks [[prisma]] läbimisel ja [[vikerkaar]]es, samuti kromaatilise aberratsiooni tekkimise optilistes süsteemides. Reeglina murdub lühema lainepikkusega (sinine) valgus tugevamini kui suurema lainepikkusega (punane) valgus.

Murdumisnäitajast saab rääkida ka teiste lainenähtuste juhul. Näiteks [[heli]] korral on murdumisnäitaja kordaja, mis näitab, kui palju erineb [[heli kiirus]] vaadeldavas keskkonnas heli kiirusest mõnes fikseeritud keskkonnas.

[[Vesi|Vee]] murdumisnäitaja [[nähtav valgus|nähtava valguse]] lainepikkustel on umbes 1,3, erinevate [[klaas]]isortide murdumisnäitajad on vahemikus 1,5...1,7, teemantilteemandil umbes 2,4.

[[Vedelik]]e murdumisnäitajat, vahel ka [[gaas]]ide või läbipaistva [[tahkis|tahke]] aine ([[klaas]], [[vääriskivi]]d, [[plastik]]ud) murdumisnäitajat määratakse tavaliselt [[refraktomeeter|refraktomeetriga]]. [[Labor]]ites on kasutusel [[Abbe refraktomeeter|Abbe refraktomeetrid]], tööstuses ka mitmesuguseid käsirefraktomeetreid.