Erinevus lehekülje "Püha maa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 16 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
(bahai usk on siin anakronism.)
P
[[File:1759 map Holy Land and 12 Tribes.jpg|pisi|Augsburgi kartograafi [[Tobias Conrad Lotter]]i [[1759]]. aastast pärinev kaart nimega "Püha maa ehk Palestiina" kujutab mitte üksnes [[Juudamaa]]d ja [[Iisrael]]i, kus on eristatud 12 [[juudid|juudi]] hõimu, vaidning näitabnäidatud ka nende paiknemist eri aegadel [[piibel|piibli]] järgi.]]
'''Püha maa''' (ka '''Püha Maa'''); [[heebrea keel]]es אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ ''Eretz HaQodesh'', [[araabia keel]]es الأرض المقدسة ''Al-Arḍ Al-Muqaddasah'') on [[Iisrael]]i nimi [[judaism]]is. Traditsiooniliselt nimetavad nii [[juudid]] kui ka mittejuudid seda piirkonda [[Palestiina]]ks. [[Muslimid]] ja [[kristlased]] nimetavad nõnda ka piirkonda [[Jordani jõgi|Jordani jõe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.
 
See piirkond on osalt tähtis just [[Jeruusalemm]]a religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks [[Ristisõjad|ristisõdade]] ideoloogilisi aluseid, kuna [[Euroopa]] kristlased püüdsid vallutada maa [[seldžukid|seldžuki]] türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku [[araablased|araablastelt]], kes vallutasid selle kristlikult [[Bütsants]]i keisririigilt.
 
Paljudesse Pühapüha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverändepalverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid.
 
[[Kategooria:Iisrael]]
119 249

muudatust