Stroopi efekt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Stroopi efekt''' on psühholoogias hästi tuntud tähelepanu fenomen, mis näitab interferentsi esinemist reaktsiooniaja ülesannetes.<ref>MacLeod, C. M. (1992). The Stroop task: The “gold standard” of attentional measures. ''Journal of Experimental Psychology, 121(1)'', 12-14.</ref> Efekt näitab, et automaatsed tegevused nagu lugemine toimuvad kiiremini kui teatud liiki töötlust nõudvad tegevused. See võrdleb omavahel sõnade lugemist ja nende sõnade ühe omaduse -ehk värvi - nimetamist, mille puhul teine on alati aeglasem protsess.<ref>Besner, D., Stolz, J. A., & Boutilier, C. (1997). The Stroop effect and the myth of automaticity. ''Psychonomic bulletin & review'', ''4''(2), 221-225.</ref>

Stroopi efekt on oma nime saanud [[John Ridley Stroop]]i järgi, kes nähtustkirjeldas omasellist väitekirjasnähtust esimest korda kirjeldasoma väitekirjas. Väitekiri avaldati ajakirjas ''The American Journal of Experimental Psychology'' 1935. aastal. See keskendus tähelepanule ja selle häirimisele.<ref name=":0">About John Ridley Stroop. John Ridley Stroop Digital Archive. Abilene Christian University. Kasutatud 3.05.2017 <nowiki>http://blogs.acu.edu/johnridleystroop/about-john-ridley-stroop/#.WQriwb197Qp</nowiki>. </ref> Stroop järeldas, et inimestel kulub lihtsalt objektide nimetamise peale vähem aega kui nende objektide omaduste (nagu värv) nimetamisele. Stroopi efekt näitab, kahte asja:et teatudmõned protsessid nagu sõnade lugemine on automaatsed ningja et teatud protsesseneid viiakse läbi kiiremini janing seega omavadmõjutavad need mõjuaeglasemaid aeglasematele protsessideleprotsesse. TemaReaktsiooniaja tööuurimine on aidanud reaktsiooniaja uurimise abil paremini mõista ka mentaalseid protsesse.<ref>MacLeod, C. M. (1991). John Ridley Stroop: Creator of a landmark cognitive task. ''Canadian Psychology/Psychologie canadienne, 32(3)'', 521.</ref>

StroopiTema tööst kasvas välja test, (Stroopi test), millestmis on saanudolnud teerajaja [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivses psühholoogias]].<ref name=":0" />

Stroopi test on väljaedasi kasvanudarenenud Stroopi efektist ningja näitab, kuidas tähelepanu häirimine mõjutab ajuprotsesse mõjutab. StroopiSelles testis näidatakse katseisikutele hulka sõnu värvidest, nii et sõna enda värv ja sõna sisu ei ühti (näiteks sõna ''roheline'' võiksvõib testis olla trükitud punasena). Katseisikud peavad kõigepealt lugema sõnad ette sõnad ja seejärel lugema ette värvid, millega sõnad on trükitud. Mõlemal juhul mõõdetakse aega, mis kulus sõna ütlemisele. Efekt esineb juhul, kui teise osatestiosa ajad on esimestest pikemad. TestSeega näitabilmneb, et keeleline töötlus on ajus paljumärksa automaatsem ja tugevamtõhusam kui värvide oma.<ref name=":0" />

Stroopi test on psühholoogias laialt kasutusel olevja test, midaseda on korratudtehtud üle 700 korra. Lisaks värvide nimetamisele on sõnade lugemisega võrreldud ka näiteks sõnade asukohta, kategooriatesse jagamist, piltide nimetamist, ja sõnade kuju (kaldkiri või rasvane kiri). Toodud näited on vaid väikeneväike osa töödestuurimustest ja edasiarendustest, mismida on inspiratsiooni saanudinspireerinud Stroopi efektist ning seda edasi arendanudefekt.<ref>MacLeod, C. M. (1991). Half a century of research on the Stroop effect: an integrative review. ''Psychological bulletin'', ''109''(2), 163.</ref>