Vikipeedia

John Bowlby: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
LR25 (arutelu | kaastöö)
65 muudatust
Resümee puudub
LR25 (arutelu | kaastöö)
65 muudatust
Artikkel on keeletoimetatud.
16. rida:
1. '''Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti'''
 
Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks ja primaarne kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda '''monotroopsuseks'''. SeeSelline suhe on kvalitatiivselt erinev kõikidestkõigist teistest suhetest. Selliseja suhteselle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiapsühhopaatiani. Monotroopsuse teooriateooriast viisarenes '''emaliku deprivatsiooni hüpoteesinihüpotees''', mis (''maternaltähendab, deprivation hypothesis'').et Lapslaps käitub viisil, mis tingib kontakti ja lähedust hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis ta annab signaali hooldajale – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt.
 
2. '''Laps peab saama sellelt ühel kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal'''
Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. EnamusEnamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid heahoolitsuse pikkus võiks oleksolla 2,5-35–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. SeeSelline risk jätkubvõib kesta isegi kuni 5 aastaseksviieaastaseks saamiseni.
 
Bowlby kasutas terminit emalik deprivatsioon, et viitamaksviidata ema kaotusele või temast eraldatuseleeraldamisele, samuti kiindumussuhte mittetekkimisele. Emaliku derivatsioonideprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi.
 
3. '''Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed võivad olla järgmised:'''
* Alaealiste õigusrikkumised
* Vähenenud [[intelligentsus]]
* Suurenenud [[agressiivsus]]
* [[Depressioon]]
* [[Psühhopaatia]] (st võimetus näidata kiindumust või hoolivust teiste suhtes)., Sellised indiviidid käituvadkäitumine impulsi ajel, suutmatasüü oma teo tagajärgi ette näha. Nad ei tunne süüd ja nende käitumine on antisotsiaalne.mittetundmine)
 
4. '''Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga viibsoodustab sisemise töömudeli arengulearengut'''
 
See mudel on kognitiivne raamistik, mis hõlmab [[Representatsioon|representatsioone]], mille kaudu saadaksemõistetakse aru maailmastmaailma, iseendastiseennast ja teistestteisi. Bowlby (1969) järgi on esmane hooldaja tulevaste suhete prototüübiksprototüüp, mida vahendab sisemine töömudel.
 
Bowlby teooriad on tugevalt mõjutanud psühholoogiat, haridust, laste eest hoolitsemist ja vanemlikkust.
==Bowlby teooria kriitika==▼
 
Teooria peamine kritiseerija on olnud [[J. R. Harris.]], Temakes arvab, et vanemad ei vormi oma lapse iseloomu ega isiksust., vaid Lastelaste eakaaslastel on vanematest suurem mõju. Harris ei arvaleia, et kasvatus peaks olema keskkonna sünonüüm. Selle tõestuseksTõestuseks näitab ta, et see, mida laps õpib kodus, võib olla väljaspool kodu täiesti ebaolulinetähtsusetu. Näiteks identsetelerinevates kaksikutel, kes onperedes kasvanud erinevatesidentsetel peredes,kaksikutel on tõenäoliselt sarnasemad hobid, huvid, harjumused ja stiilid kui koosneil, kasvanudkes identsetelkasvasid kaksikutelkoos. See näitab looduse, mitte kasvatuse mõjujõudu. Harrise väitel nähtub lahutatud kaksikute uurimustest, et suur osa isiksusest tuleb geenidest, mitte kasvatusest. Lapsed ei kasuta paljutki sellest, mida nad on vanematelt õppinud. Mõnes keskkonnas võivad need käitumised olla täiesti sobimatud. Lapsed õpivad käitumist pigem oma sotsiaalse grupi liikmetelt kui vanematelt. Isegi kui vanemad püüavad kahte last ühesuguselt kasvatada ühte moodi, käituvad nad ikkagi erinevaltisemoodi. HarriseHarris arvatesleiab, ei tohiks vanemaid süüdistada,et kui laps on ebaseaduslikult käitunud, siis ei tohiks süüdistada vanemaid. IsegiSamuti juhul, kui vanemad on oma last kasvatanud armastusega, siis võib temast siiskita saadateha vägivaldnevägivaldseid või kuritegelikkuritegelikke isiktegusid.▼
==Teosed==▼
 
==Bowlby pärand==▼
''Emalik hoolitsus ja vaimne tervis'' (''Maternal Care and Mental Health''), 1950.▼
 
Kuigi Bowlby kiindumusteooriat on kritiseeritud, on see siiskiometigi üks olulisemaidtähtsamaid lähenemisi lapse arengu mõistmisel ja see teooria on andnudaidanud alustepaljusid paljudeleedasisi edasisteleempiirilisi empiirilisteleuurimusi uurimusteleselles laste lähedussuhete vallasvaldkonnas. Bowlby teooriaon rõhutaboma teoorias rõhutanud eriti: alljärgnevaid tähelepanekuid.▼
''Hoolitsus lapse eest ja armastuse kasvamine'' (''Child Care and the Growth of Love''), 1965.▼
 
1. 66–30-30 kuu vanusedkuused lapsed loovad väga tõenäoliselt emotsionaalseid suhteid tuttavate hooldajatega, eritiennekõike kui täiskasvanud on tundlikud ja vastavad lapse püüetele suheldasuhtlemispüüdele. ▼
''Kiindumus. Kiindumus ja kaotus''. I köide (''Attachment. Attachment and Loss''. vol. 1), 1969.▼
 
2. Väikesed lapsed näitavad käitumuslikult, et nad eelistavad luua emotsionaalseid suhteid just ühe kindla tuttava inimesega – nad kalduvad otsima lähedust selle inimesegainimese lähedust, eritieeskätt distressi olukorras. Samuti kasutavad nad tuttavat täiskasvanut kui turvalist baasi, millelt teha tutvust ümbruskonnaga. ▼
''Eraldatus: ärevus ja viha''. II köide (''Separation: Anxiety & Anger. Attachment and Loss'' vol. 2), 1973.▼
 
3. Emotsionaalse suhte loomine varajases lapseeas on aluseks hilisemalehilisema emotsioonide ja isiksuse arengulearengu jaalus käitumine,ning midaväikelapse kasutataksekäitumine väikelapsena tuttavate täiskasvanute suhtes,suhetes leiab mõneti jätku ka edaspidises elus ette tulevatesedaspidistes sotsiaalsetes suhetes. ▼
''Kaotus: kurbus ja depressioon''. III köide (''Loss: Sadness & Depression. Attachment and Loss'' vol. 3), 1980.▼
 
4. Sündmustel, nagu äkiline väikelapse lahutamine tuttavast täiskasvanust või täiskasvanu võimetus olla tähelepanelik ja vastutustundlik lapse vastusuhtes, on lühiajaline ningja mõnikord kasamuti pikaajaline negatiivne mõju lapse emotsionaalsele janing kognitiivsele arengule.▼
''Turvaline alus: Lapse ja vanema vaheline kiindumus ja terve inimlik areng'' (''A Secure Base: Parent-Child Attachment and Healthy Human Development.''), 1988.▼
▲==Teosed==
 
▲''Emalik hoolitsus ja vaimne tervis'' (''"Maternal Care and Mental Health'')", 1950.1946
''Charles Darwin: Uus elu'' (''Charles Darwin: A New Life.''), 1991.▼
 
▲''Hoolitsus lapse eest ja armastuse kasvamine'' (''"Child Care and the Growth of Love'')", 1965.
▲==Bowlby pärand==
 
▲''Kiindumus. Kiindumus ja kaotus''. I köide (''"Attachment. Attachment and Loss''. vol. 1)", 1969.
▲Kuigi Bowlby kiindumusteooriat on kritiseeritud, on see siiski üks olulisemaid lähenemisi lapse arengu mõistmisel ja see teooria on andnud aluste paljudele edasistele empiirilistele uurimustele laste lähedussuhete vallas. Bowlby teooria rõhutab eriti:
 
▲''Eraldatus: ärevus ja viha''. II köide (''"Separation: Anxiety & Anger. Attachment and Loss'' vol. 2)", 1973.
▲1. 6-30 kuu vanused lapsed loovad väga tõenäoliselt emotsionaalseid suhteid tuttavate hooldajatega, eriti kui täiskasvanud on tundlikud ja vastavad lapse püüetele suhelda.
 
▲''Kaotus: kurbus ja depressioon''. III köide (''"Loss: Sadness & Depression. Attachment and Loss'' vol. 3)", 1980.
▲2. Väikesed lapsed näitavad käitumuslikult, et nad eelistavad luua emotsionaalseid suhteid kindla tuttava inimesega – nad kalduvad otsima lähedust selle inimesega, eriti distressi olukorras. Samuti kasutavad nad tuttavat täiskasvanut kui turvalist baasi, millelt teha tutvust ümbruskonnaga.
 
▲''Turvaline alus: Lapse ja vanema vaheline kiindumus ja terve inimlik areng'' (''"A Secure Base: Parent-Child Attachment and Healthy Human Development.'')", 1988.
▲3. Emotsionaalse suhte loomine on aluseks hilisemale emotsioonide ja isiksuse arengule ja käitumine, mida kasutatakse väikelapsena tuttavate täiskasvanute suhtes, leiab mõneti jätku ka edaspidises elus ette tulevates sotsiaalsetes suhetes.
 
▲4. Sündmustel, nagu äkiline väikelapse lahutamine tuttavast täiskasvanust või täiskasvanu võimetus olla tähelepanelik ja vastutustundlik lapse vastu, on lühiajaline ning mõnikord ka pikaajaline negatiivne mõju lapse emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule.
▲==Bowlby teooria kriitika==
 
▲Teooria peamine kritiseerija on olnud J. R. Harris. Tema arvab, et vanemad ei vormi oma lapse iseloomu ega isiksust. Laste eakaaslastel on vanematest suurem mõju. Harris ei arva, et kasvatus peaks olema keskkonna sünonüüm. Selle tõestuseks näitab ta, et see, mida laps õpib kodus võib olla väljaspool kodu täiesti ebaoluline. Näiteks identsetel kaksikutel, kes on kasvanud erinevates peredes, on tõenäoliselt sarnasemad hobid, huvid, harjumused ja stiilid kui koos kasvanud identsetel kaksikutel. See näitab looduse, mitte kasvatuse mõjujõudu. Harrise väitel nähtub lahutatud kaksikute uurimustest, et suur osa isiksusest tuleb geenidest, mitte kasvatusest. Lapsed ei kasuta paljutki sellest, mida nad on vanematelt õppinud. Mõnes keskkonnas võivad need käitumised olla täiesti sobimatud. Lapsed õpivad käitumist pigem oma sotsiaalse grupi liikmetelt kui vanematelt. Isegi kui vanemad püüavad kahte last kasvatada ühte moodi, käituvad nad ikkagi erinevalt. Harrise arvates ei tohiks vanemaid süüdistada, kui laps on ebaseaduslikult käitunud. Isegi juhul kui vanemad on oma last kasvatanud armastusega, võib temast siiski saada vägivaldne või kuritegelik isik.
 
==Kasutatud kirjandus==
1) http://psychology.about.com/od/profilesal/p/john-bowlby.htm▼
 
▲''Charles Darwin: Uus elu'' (''"Charles Darwin: A New Life.'')", 1991.
2) http://www.simplypsychology.org/bowlby.html▼
 
==Viited==
3) http://www.personalityresearch.org/papers/lee.html▼
▲1)# http://psychology.about.com/od/profilesal/p/john-bowlby.htm
▲2)# http://www.simplypsychology.org/bowlby.html
▲3)# http://www.personalityresearch.org/papers/lee.html
 
[[Kategooria:Psühhoanalüütikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1907]]
[[Kategooria:Surnud 1990]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby"