John Bowlby: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Artikkel on keeletoimetatud. |
||
16. rida:
1. '''Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti'''
Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks ja primaarne kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda '''monotroopsuseks'''.
2. '''Laps peab saama
Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks.
Bowlby kasutas terminit emalik deprivatsioon, et
3. '''Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed
* Alaealiste õigusrikkumised
* Vähenenud [[intelligentsus]]
* Suurenenud [[agressiivsus]]
* [[Depressioon]]
* [[Psühhopaatia]] (st võimetus näidata kiindumust või hoolivust teiste suhtes
4. '''Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga
See mudel on kognitiivne raamistik, mis hõlmab [[Representatsioon|representatsioone]], mille kaudu
Bowlby teooriad on tugevalt mõjutanud psühholoogiat, haridust, laste eest hoolitsemist ja vanemlikkust.
==Bowlby teooria kriitika==▼
Teooria peamine kritiseerija on olnud [[J. R. Harris
==Teosed==▼
==Bowlby pärand==▼
''Emalik hoolitsus ja vaimne tervis'' (''Maternal Care and Mental Health''), 1950.▼
Kuigi Bowlby kiindumusteooriat on kritiseeritud, on see
''Hoolitsus lapse eest ja armastuse kasvamine'' (''Child Care and the Growth of Love''), 1965.▼
1.
''Kiindumus. Kiindumus ja kaotus''. I köide (''Attachment. Attachment and Loss''. vol. 1), 1969.▼
2. Väikesed lapsed näitavad käitumuslikult, et nad eelistavad luua emotsionaalseid suhteid just ühe kindla tuttava inimesega – nad kalduvad otsima
''Eraldatus: ärevus ja viha''. II köide (''Separation: Anxiety & Anger. Attachment and Loss'' vol. 2), 1973.▼
3. Emotsionaalse suhte loomine varajases lapseeas on
''Kaotus: kurbus ja depressioon''. III köide (''Loss: Sadness & Depression. Attachment and Loss'' vol. 3), 1980.▼
4. Sündmustel, nagu äkiline väikelapse lahutamine tuttavast täiskasvanust või täiskasvanu võimetus olla tähelepanelik ja vastutustundlik
''Turvaline alus: Lapse ja vanema vaheline kiindumus ja terve inimlik areng'' (''A Secure Base: Parent-Child Attachment and Healthy Human Development.''), 1988.▼
▲==Teosed==
''Charles Darwin: Uus elu'' (''Charles Darwin: A New Life.''), 1991.▼
▲==Bowlby pärand==
▲Kuigi Bowlby kiindumusteooriat on kritiseeritud, on see siiski üks olulisemaid lähenemisi lapse arengu mõistmisel ja see teooria on andnud aluste paljudele edasistele empiirilistele uurimustele laste lähedussuhete vallas. Bowlby teooria rõhutab eriti:
▲
▲1. 6-30 kuu vanused lapsed loovad väga tõenäoliselt emotsionaalseid suhteid tuttavate hooldajatega, eriti kui täiskasvanud on tundlikud ja vastavad lapse püüetele suhelda.
▲
▲2. Väikesed lapsed näitavad käitumuslikult, et nad eelistavad luua emotsionaalseid suhteid kindla tuttava inimesega – nad kalduvad otsima lähedust selle inimesega, eriti distressi olukorras. Samuti kasutavad nad tuttavat täiskasvanut kui turvalist baasi, millelt teha tutvust ümbruskonnaga.
▲
▲3. Emotsionaalse suhte loomine on aluseks hilisemale emotsioonide ja isiksuse arengule ja käitumine, mida kasutatakse väikelapsena tuttavate täiskasvanute suhtes, leiab mõneti jätku ka edaspidises elus ette tulevates sotsiaalsetes suhetes.
▲4. Sündmustel, nagu äkiline väikelapse lahutamine tuttavast täiskasvanust või täiskasvanu võimetus olla tähelepanelik ja vastutustundlik lapse vastu, on lühiajaline ning mõnikord ka pikaajaline negatiivne mõju lapse emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule.
▲==Bowlby teooria kriitika==
▲Teooria peamine kritiseerija on olnud J. R. Harris. Tema arvab, et vanemad ei vormi oma lapse iseloomu ega isiksust. Laste eakaaslastel on vanematest suurem mõju. Harris ei arva, et kasvatus peaks olema keskkonna sünonüüm. Selle tõestuseks näitab ta, et see, mida laps õpib kodus võib olla väljaspool kodu täiesti ebaoluline. Näiteks identsetel kaksikutel, kes on kasvanud erinevates peredes, on tõenäoliselt sarnasemad hobid, huvid, harjumused ja stiilid kui koos kasvanud identsetel kaksikutel. See näitab looduse, mitte kasvatuse mõjujõudu. Harrise väitel nähtub lahutatud kaksikute uurimustest, et suur osa isiksusest tuleb geenidest, mitte kasvatusest. Lapsed ei kasuta paljutki sellest, mida nad on vanematelt õppinud. Mõnes keskkonnas võivad need käitumised olla täiesti sobimatud. Lapsed õpivad käitumist pigem oma sotsiaalse grupi liikmetelt kui vanematelt. Isegi kui vanemad püüavad kahte last kasvatada ühte moodi, käituvad nad ikkagi erinevalt. Harrise arvates ei tohiks vanemaid süüdistada, kui laps on ebaseaduslikult käitunud. Isegi juhul kui vanemad on oma last kasvatanud armastusega, võib temast siiski saada vägivaldne või kuritegelik isik.
1) http://psychology.about.com/od/profilesal/p/john-bowlby.htm▼
2) http://www.simplypsychology.org/bowlby.html▼
==Viited==
3) http://www.personalityresearch.org/papers/lee.html▼
[[Kategooria:Psühhoanalüütikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1907]]
[[Kategooria:Surnud 1990]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
|