Eduard Rüga: erinevus redaktsioonide vahel

Sündis Sangaste vallas Tiidu karjamõisas ning käis koolis [[Vagula|VagulasTagulas]], [[Urvaste|Urvastes]] ja Võru gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist [[1928]]. aastal, sai temast kunstikooli [[Pallas (kunstikool)|Pallas]] õpilane [[Jaan Vahtra]] ettevalmistusklassis. Majanduslikel põhjustel katkeskatkesid õpingud mõne aasta pärast. Noor kunstnik jätkas iseseisvalt tööd ja osales [[1934]]. aastal Võru noorte kunstnike näitusel. Samal aastal naasis ta ka Pallasesse, seekord [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] maaliateljeesse. Samaaegselt õppis ta graafikat [[Arkadio Laigo]] juures. Kunstniku käekiri oli nii märgatavalt erinev eelkäijate omast, et graafikaateljee juhataja Laigo keeldus alla kirjutamast tema lõputunnistusele, väites, et Rüga pole lõpetamiseks küps. Konflikt lahenes ja Rüga lõpetas kooli ühes Pallase arvukaimas lennus koos [[Lepo Mikko]], [[Elmar Kits]]e, [[Erich Pehap]]i jt (kokku üheksa kunstnikku). Lõpetamisel anti Rügale kultuurkapitali aastane kodumaine stipendium<ref>Enn Lillemets, Eduard Rüga näitus tulekul, Võrumaa Teataja, 13.05.2004</ref>.

Kunstnik elas Pärnumaal Viira koolimajas, kus tema abikaasa oli õpetajannaks. [[1944]] emigreerus perekond [[Saksamaa]]le ja sealt [[1949]] [[USA]]-sse. Eduard Rüga oli aktiivne ka väliseesti kultuurielu organiseerimisel paguluses. Ta oli [[Eesti Kujutavkunstnike Keskus]]e laekur ja esimees. Tema eestvedamisel korraldati näitusi [[New Yorgi Eesti Maja|New Yorgi Eesti Majas]] ning mitmes muuseumis ja galeriis.

Eduard Rüga oli [[Üliõpilasselts Liivika|Üliõpilasseltsi Liivika]] liige.

Rüga oli ainus Pallase õpilane, kelle teoseid valiti 1939. aastal toimunud, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] korraldatud eesti kunsti rändnäituselrändnäitusele [[Itaalia]]s, [[Ungari]]s, [[Poola]]s ja [[Belgia]]s. [[Antwerpeni Kuninglik Muuseum]] ning [[Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii]] omandasid tõmmised kunstniku töödest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene isikunäitus Eestis leidis aset 1988. aastal [[Võrumaa muuseum|Võrumaa muuseumis]].

Eduard Rüga põhialaks kujunes [[puugravüür|puugravüür ja -lõige]], mis oli tollal üks populaarseimpopulaarsemaid graafikatehnikagraafikatehnikaid. Kodumaa-aastate loomingu tipphetkeks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis HaridusministeeriumiHaridusdirektooriumi preemia. Eduard Rüga viljeles mapi koostamisel tollal eestisEestis ainulaadsetharuldast mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks oldiolid Võrumaa maastikud ja inimesed.

Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alul harrastas Rüga [[Monotüüpia|monotüüpiat]]. 1952. aastal alustasjätkas katsetusi [[Linoollõige|linoollõikes]]. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960ndail1960. aastail sai valdavaks abstraktne kujutusviis. Ta teostas rea peaaegu abstraktseid figuraalkompositsioone. 1960. aastatelaastail asusjätkas Rüga maalimamaalimist. Ta oli kunstnik, kes aastate vältel ei kinnistunud kord leitud laadi juurde, vaid otsis vaheldusrikkust. Tema loomingupärandi hulka kuuluvad maalide ja graafika kõrval [[illustratsioon]]id ning [[eksliibris]]ed. Eestis teada olevate teoste arv ei ole kuigi suur, enamus neist kannab sõjaeelset daatumit.