Andesiit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P neandertaallane > neandertallane |
P sarnanema millele > millega |
||
32. rida:
Enamasti kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks QAPF-diagrammi asemel [[TAS-diagramm]]i, mis põhineb kivimite keemilisel koostisel. Vulkaanilised kivimid on tavaliselt väga peeneteralised ning sisaldavad sageli [[kristallstruktuur]]ita [[vulkaaniline klaas|vulkaanilist klaasi]], mistõttu on keemilisel analüüsil põhinev klassifikatsioon täpsem ning sageli ainuvõimalik viis kivimi adekvaatseks määramiseks.
Andesiit on [[TAS-diagramm]]il defineeritud kui kivim, mille [[ränidioksiid]]isisaldus jääb vahemikku 57–63%. Andesiidivälja otspunktide koordinaadid on: 57, 0; 57, 5,9; 63, 0; 63, 7.<ref name="jackson" /> Et andesiidi ja basaldi vahel ei ole teravat üleminekut, vaid
Kuni IUGSi tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamine reguleeritud. Selle tulemuseks on tohutu kogus termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.{{sfn|Le Maitre|2005|p=2}} Paljusid neist loetakse tänaseks vananenuiks või kasutatakse väga harva. Ka andesiidil on mitmeid sünonüüme ning kitsamalt defineeritud [[erim]]eid; samuti on andesiidi hulka loetud erimeid, mis on tänaseks määratud mõneks teiseks kivimiks. Andesiidi erimite (nii praeguste kui ka ajalooliste) hulka kuuluvad: [[alboraniit]],<ref name="sT1zb" /> [[amboniit]], [[andesiitkivim]], [[andesitoid]], [[auganiit]], [[bandaiit]], [[beringiit]], [[boniniit]], [[doreiit]],<ref name="mcbirney" /> [[esterelliit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[felsoandesiit]], [[inninmoriit]],<ref name="mcbirney" /> [[iseniit]],{{sfn|Iddings|1913|p=192}} [[islandiit]],<ref name="mcbirney" /> [[karmeloiit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[kohalaiit]], [[kumbraiit]],<ref name="mcbirney" /> [[kuseliit]],{{sfn|Iddings|1913|p=196}} [[mondhaldeiit]],{{sfn|Iddings|1913|p=193}} [[mugeariit]],{{sfn|Iddings|1913|p=193}} [[ortleriit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[ortoandesiit]], [[sakalaviit]], [[sanakiit]], [[santoriniit (andesiit)|santoriniit]], [[sanukiit]], [[suldeniit]], [[šastaliit]],<ref name="mcbirney" /> [[šošoniit]],{{sfn|Iddings|1913|p=192}} [[tomatsiit]], [[ungariit]],<ref name="mcbirney" /> [[vaiselbergiit]]<ref name="Le_Maitre" /> ja [[volõniit]].{{sfn|Iddings|1913|p=196}}
131. rida:
Esimene [[reaktsioonivõrrand]] kirjeldab reaktsiooni [[Happeline keskkond|happelisemas]], kolmas aluselisemas keskkonnas, teine aga reaktsiooni [[süsihappegaas]]iga küllastunud [[atmosfäär]]is. Kahe viimase reaktsiooni üheks lõppsaaduseks on uus mineraal [[kaoliniit]]. Neist [[reaktsioonivõrrand]]itest võib näha, et vastavalt kulunud ajale muutub keskkonna happelisus ja seega ka vastavalt valdava reaktsiooni tüüp.<ref name="Dtxvj" /> Lisaks plagioklassile võivad [[savimineraal]]id tekkida ka [[augiit|augiidi]] porsumisel.<ref name="MfqFY" />
Andesiidis sisalduvad tumedad mineraalid ([[vilgud]], [[pürokseen]], [[küünekivi]]) annavad murenemisel [[püriit|püriidi]] ja [[sideriit|sideriidi]] (vahel ka [[aktinoliit|aktinoliidi]]).<ref name="FFIHe" /> [[Päevakivi]] porsumisel tekib [[kvarts]]. Viimane ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu ajapikku kivimis kvartsisisaldus kasvab. Nõnda hakkab vanem ja rohkem murenenud andesiit väliselt sarnanema [[rüoliit|
[[California]]s tehtud uuringute põhjal sisaldab andesiidist tekkinud pinnas kõrgemal põhiliselt kaoliniiti, samuti ka [[vermikuliit]]i. Allpool moodustab pinnase põhiosa [[kaoliin]], pinnas sisaldab ka kaoliniiti, [[halluasiit]]i ja [[gibbsiit]]i. Sealsed pinnased on punakat värvi, kuna sagedaste [[tulekahju]]de mõjul muundub [[pinnas]]es olev [[götiit]] [[hematiit|hematiidiks]]. Pinnas ülalpool lumepiiri sisaldab [[allofaan]]i ja [[imogoliit]]i. <ref name="PHWPG" /> [[Türgi]]s tekib kivimi murenemisel seevastu [[montmorijoniit]].<ref name="PjN0T" />
| |||