Põhjasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
65. rida:
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Ta kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud [[palgaarmee]] nagu enamikus teistes maades. Sõdurid elasid rahuajal [[talupoeg]]adena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. [[Deserteerimine]] oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatu.
[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]]
Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700 koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ja hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani kuningas oli katastroofilises olukorras: tema laevastik oli vastamisi palju võimsamaga, pealinna piirati ja armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.
|