Aleksei Müürisepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{Infobox Poliitik
| nimi = Aleksei Müürisepp
16. rida ⟶ 15. rida:
| märkused =
}}
'''Aleksei Müürisepp''' ([[vene keel]]es ''Мюрисепп, Алексей Александрович'') ([[17. juuli]] [[1902]] [[Välta]], [[Pöide vald]] [[Saaremaa]] – [[7. oktoober]] [[1970]] [[Tartu]]) oli [[Eesti NSV]] [[poliitik]].
 
==Elulugu==
=== Venemaal ===
Aleksei Müürisepp sündis paljulapselises peres 1902. aastal Saaremaal. Isa Aleksander Müürisepp asus 1907. aastal elama ja töötama Siberisse. 1908. aastal ühines perepeaga ka ülejäänud pereliikmed. Nad elasid [[Krasnojarsk]]i linnas, kus Aleksei isa töötas jõelaevanduses.<ref name="EKPKK_325-26"/>
 
Aleksei Müürisepp sündis paljulapselisespere peresvanima 1902.lapsena aastalja Saaremaalkasvas paljulapselises peres. Isa Aleksander Müürisepp asus [[1907. aastal]] elama ja töötama Siberisse[[Siber]]isse. [[1908]]. aastal ühines perepeaga ka ülejäänud pereliikmedpere. Nad elasid [[Krasnojarsk]]i linnasis, kus Aleksei isa töötas jõelaevanduses.<ref name="EKPKK_325-26"/>
Aastatel 1910–1917 käis A. Müürisepp koolis, augustist 1918 kuni jaanuarini 1920 oli Jenissei aurulaevanduses kütja. Edasi töötas ta maini 1924 elektrimontöörina laevaremonditehases. 4. märtsil 1922 opteerus ta Eesti kodakondsusse, kuid arreteeriti 22. aprillil 1923, kuna polnud aasta jooksul Venemaalt lahkunud, ja loobus Krasnojarski vanglas Eesti kodakondsusest. Maist 1924 kuni oktoobrini 1925 teenis A. Müürisepp [[sundaeg]]a [[Punaarmee]]s 21. Tomski diviisi 4. raadio-telegraafi pataljonis raadio-telegrafistina. Oktoobrist 1925 kuni juunini 1927 oli ta raamatukogujuhataja ja poliitharidustöötaja krai talurahvamajas [[Krasnojarsk]]is, seejärel kuni augustini 1928 oli ametiühingufunktsionäär olles samal ajal ühiskondliku toitlustamise ja ühiselamute ametiühingute grupikomitee esimees, vallandati <!-- nii seisab allikas, äkki ikka koondati? !-->reorganiseerimisel. 1926. aastal astus A. Müürisepp kommunistlikusse parteisse – [[ÜK(b)P]]-sse.<ref name="EKPKK_325-26"/>
 
Aastatel 1910–1917[[1910]]–[[1917]] käis A. Müürisepp koolis, augustist [[1918]] kuni jaanuarini [[1920]] oli [[Jenissei]] aurulaevanduses [[kütja]]. Edasi töötas ta maini [[1924]] elektrimontöörina[[elektrimontöör]]ina laevaremonditehases. [[4. märtsilmärts]]il [[1922]] [[opteerumine|opteerus]] ta [[Eesti kodakondsussekodakondsus]]se, kuid arreteeriti [[22. aprillilaprill]]il [[1923]], kuna polnud aasta jooksul [[Nõukogude Venemaa|Venemaalt]] lahkunud, ja loobus Krasnojarski vanglas Eesti kodakondsusest. Maist 1924 kuni oktoobrini 1925 teenis A. Müürisepp [[sundaeg]]a [[Punaarmee]]s 21. Tomski[[Tomsk]]i diviisi 4. [[raadio]]-telegraafi[[telegraaf]]i pataljonis[[pataljon]]is raadio-telegrafistinaraadiotelegrafistina. Oktoobrist [[1925]] kuni juunini [[1927]] oli ta raamatukogujuhataja ja poliitharidustöötaja krai talurahvamajas talu[[Krasnojarskrahvamaja]]iss Krasnojarskis, seejärel kuni augustini 1928 oli ametiühingufunktsionäärta ollesametiühingutegelane samalning ajalühtlasi ühiskondliku toitlustamise ja ühiselamute[[ühiselamu]]te ametiühingute[[ametiühing]]ute grupikomitee esimees,. Ta vallandati <!-- nii seisab allikas, äkki ikka koondati? !-->reorganiseerimisel. [[1926]]. aastal astus A. Müürisepp kommunistlikusse parteisse [[ÜK(b)P]]-sse.<ref name="EKPKK_325-26"/>
Perekondlikel põhjustel asus koos perega elama [[Tomsk]]isse. Augustist 1928 kuni detsembrini 1931 töötas ta riiklikus tööhoiukassas, esmalt kontrolörina, hiljem krai hoiukassade inspektorina. Samal ajal õppis ka [[õhtukool]]is. Kooli lõpetas Aleksei Müürisepp 1931. aasta detsembris, misjärel astus [[Tomski Raudteetranspordiinseneride Instituut]]i, kus omandas veebruariks 1937 elektriraudtee energiavarustuse inseneri kutse.<ref name="EKPKK_325-26"/>
 
Perekondlikel põhjustel asus Müürisepp koos perega elama [[Tomsk]]isseTomskisse. Augustist [[1928]] kuni detsembrini 1931 töötas ta riiklikus tööhoiukassas, esmalt kontrolörina, hiljem krai hoiukassade inspektorina. Samal ajal õppis kata [[õhtukool]]is. Kooli lõpetas Aleksei Müürisepp [[1931]]. aasta detsembris, misjärel astus [[Tomski Raudteetranspordiinseneride Instituut]]iInstituuti, kus omandas veebruariks 1937 [[elektriraudtee]] energiavarustuse inseneri kutse.<ref name="EKPKK_325-26"/>
Aastatel 1937–1942 ja 1943–1944 töötas A. Müürisepp raudteel [[Ordžonikidze]]s [[Pjatigorsk]]is, kuid 1942–1943 Krasnojarskis.
 
Aastatel 1937–1942[[1937]]–42 ja 1943–1944[[1943]]–44 töötas A. Müürisepp raudteel[[raudtee]]l [[Ordžonikidze]]s [[Pjatigorsk]]is, kuid 1942–1943[[1942]]–43 Krasnojarskis.
 
==Eesti NSV-s==
[[1944]]. aasta oktoobrist kuni aprillini 1945 oli A. Müürisepp NSV Liidu Teede Rahvakomissariaadi käskkirja alusel [[Eesti Raudteevalitsus]]e elektrifitseerimisosakonna juhataja, seda NSV Liidu Teede Rahvakomissariaadi käskkirja alusel.
 
===EKP Keskkomitees===
[[1945]]. aasta aprillist kuni detsembrini oli A. Müürisepp [[EK(b)P Keskkomitee]] transpordiosakonna juhataja asetäitja, seejärel kuni novembrini [[1947]] EK(b)P KK sekretäri asetäitja kütuse[[kütus]]e ja [[energeetika]] alal. Samal ajal õppis ta 1947. aasta jaanuarist kuni oktoobrini 1947 õppis[[Moskva]]s ÜK(b)P KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis parteitöötajatele ettenähtud [[Moskvaideoloogia]]s parteitöötajatele ettenähtud ideoloogialaselalasel kursusel. Pärast koolituse läbimist määrati A. Müürisepp [[1948]]. aasta algul EK(b)P KK sekretäri asetäitjaks tööstuse[[tööstus]]e ja [[transport|transpordi]] alal, kus töötas sama aasta novembrini.<ref name="EKPKK_325-26"/>
 
Detsembris 1948 valis [[EK(b)P V kongress]] A. Müürisepa [[EKP Keskkomitee]] koosseisu, mille [[EK(b)P Keskkomitee pleenum|pleenum]] valis ta omakorda EKP Keskkomitee sekretäriks,. selSel ametikohal püsis ta kuni [[1949]]. aasta sügise lõpuni.
 
Detsembris 1948 valis [[EK(b)P V kongress]] A. Müürisepa [[EKP Keskkomitee]] koosseisu, mille [[EK(b)P Keskkomitee pleenum|pleenum]] valis ta omakorda EKP Keskkomitee sekretäriks, sel ametikohal püsis ta kuni 1949. aasta sügise lõpuni.
===Eesti NSV Ministrite Nõukogus===
[[6. oktoober|6. oktoobrist]] [[1949]] kuni [[29. märtsinimärts]]ini [[1951]] oli A. Müürisepp [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja, pärast seda aga oli ta kuni 12. oktoobrini 1961 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Aastatel 1950–1962[[1950]]–[[1962]] oli ta kaühtlasi [[Eesti NSV välisminister]].
 
===Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogus===
[[12. oktoober|12. oktoobrist]] [[1961]] kuni oma surmani [[7. november|7. novembril]] [[1970]] oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitja.
 
Aleksei Müürisepp maeti [[10. november|10. novembril]] 1970 [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref name="kalm-ee"/>
 
==Esindusorganites==
Aleksei Müürisepp oli 1948–19701948. aastast kuni surmani EKP KK ja selle büroo liige, 1952–1966[[1952]]–66 [[NLKP KKKeskkomitee]] liikmekandidaat ningja 1966–1970alates [[1966]] kuni surmani [[NLKP KeskrevisjonikomisjoniKeskrevisjonikomisjon]]i liige.<ref name="EKPKK_325-26"/>
 
== Nime jäädvustamine ==
Müürisepp oli [[Orissaare Gümnaasium]]i nimikangelane aastatel [[1970]]–1970–[[1991]]. Aastatel [[1970]]–1970–[[1990]] kandis tema nime ka tänanepraegune [[Tallinna Transpordikool]].{{lisa viide}}
 
== Isiklikku ==
Aleksei Müürisepp oli [[abielu]]s Faina Stepani ttütar Rõtškovaga (s.sündinud [[1904]] Krasnojarskis). Alekseil oli vennadvend August (s.sündinud [[1906]]), kes töötas automehaanikuna[[automehaanik]]una Krasnojarski krais sovhoosis,[[sovhoos]]is. august represseeriti 1937. aastal, mil heideti parteist välja ja oli aasta sunnitööl;. Teine vend Vassili (s.sündinud 1910), kes oli insener-tehnoloog lennukitööstuse tehases nr 21;. Kolmas vend Vselovod (s.sündinud 1917), kes oli soojustehnik Krasnojarski jõelaevanduses. ningVeel olid tal õed Jelena (s.sündinud [[1909]]), kes oli [[rahvakohtunik]] Krasnojarski linnas;Krasnojarskis, ja Aleksandra (s.sündinud [[1914]]), kes oli laojuhataja Krasnojarskis.<ref name="EKPKK_325-26"/>
 
{{algus}}
57. rida ⟶ 61. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EKPKK_325-26">Enn Tarvel, ''"Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991''" (Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2002), lk 325–326.</ref>
<ref name="kalm-ee">[http://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87573 Haudi kalmistute register: Müürisepp, Aleksei.]</ref>
}}
66. rida ⟶ 70. rida:
== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=86021 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. EFA.204.0-3622. Müürisepp, Aleksei Aleksandri poeg - Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, Keila rajoon. Veebruar 1951. ]
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=13866 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. EFA.0-61873. Eesti NSV-s külaskäigul viibiv Soome president U.K. Kekkonen ja Eesti NSVÜlemnõukoguNSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Müürisepp (paremal) Tartu Riiklikus Ülikoolis. Märts 1964.]
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=468162 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. EFA.0-81560. Võru fašistlikest okupantidest vabastamise 25. aastapäeva miitingust osavõtjaid (vasakult) erukindralmajor K. Aru, EKP Võru Rajoonikomitee esimene sekretär J. Ollino, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A,. Müürisepp ja Võru rajooni täitevkomitee esimees F. Pärtelpoeg. August 1969.]
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=471664 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. EFA.0-81961. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Müürisepp vestleb kutsekoolide lõpetajatega nende vastuvõtul ENSV ülemnõukogu Presiidiumis. Juuli 1970.]
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=439784 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. EFA. 0-123294. Müürisepp, Aleksei - NSV Liidu Ülemnõukogu VIII koosseisu saadik. Portreefoto. 1970.]
 
{{DEFAULTSORT:Müürisepp, Aleksei}}