Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 9 baiti, 2 aasta eest
P
resümee puudub
=== Mäed ===
 
Boliiviat läbib kaks mäeahelikku. Idapoolsemas mäeahelikus paikneb kaks Boliivia pealinna: [[La Paz]] ja [[Sucre]]. Kahe mäeaheliku vahel paikneb 3650 m kõrgusel merepinnast [[Altiplano]] kõrgplatoo. Läänepoolsem mäeahelik on [[jalam]]il kaetud [[vihmamets]]adega, kus on ühtlasi Boliivia Andide kõige sademeterohkemsademerohkem piirkond, kus aastane keskmine sademete hulk võib ulatuda 1350 mm-ni, millest enamus sajab maha vaid kolme kuu jooksul.
 
Kõrgeim mägi on [[Sajama]] [[vulkaan]] (6542 m). Sellele järgnevad [[Parinacota]] (6348 m), [[Pomerape]] (6282 m) ja [[Uturuncu]] (6008 m). Boliivias on mitukümmend vulkaani, millest enamikku loetakse [[tegevvulkaan]]ideks, sest nad on pursanud [[holotseen]]is ehk viimase 10 000 aasta jooksul, ehkki viimase 1000 aasta jooksul on pursanud neist vaid kaks: 5163 m kõrgune [[Irruputuncu]] (viimati [[1995]]) ja 5310 m kõrgune [[Paruma]] (viimati [[1867]]).
400. aasta paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas see lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, [[7. sajand]]il ka kogu Peruu ranniku peaaegu [[Ecuador]]ini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 km² ja seal elas 15 000–30 000 elanikku, ehkki hiljuti on välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve.
 
950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest [[põud]], millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, kõige viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.
 
Boliivia sai [[15. sajand]]il [[inkad]]e riigi osaks, mille [[1524]]–[[1533]] vallutasid [[Hispaania]]st pärist [[konkistadoor]]id.