Erinevus lehekülje "Alküünid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
 
2CH<sub>4</sub>→HC≡ CH+3H<sub>2</sub>
 
*Väga perspektiivne on metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille tõttu temperatuur tõuseb üle 2000 °C, teine osa metaanist laguneb selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks.
2CH<sub>4</sub>→HC≡CH+3H<sub>2</sub>
 
==Füüsikalised omadused==
Etüün on värvitu, omapärase lõhnagalõhna ningja narkootilise toimega gaas. Etüün lahustub vees.
 
==Keemilised omadused==
*Halogeenide liitumine:
HC≡CH--→ CHBr=CHBr--→CHBr<sub>2</sub>-CHBr<sub>2</sub>
*Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen ehk vinüülkloriid :
HC≡CH+HCl→CH<sub>2</sub>=CHCl
*[[Vinüülkloriid]]i polümerisatsioonile saadakse [[plastmass]]i [[polüvinüülkloriid]]. Sellest toodetakse vinüplasti ja [[plastikaat]]i. Radikaali CH<sub>2</sub>=CH - nimetatakse vinüülradikaaliks.
*Etüüni hüdratatsioonil veega moodustub etanaal.
HC≡CH+H<sub>2</sub>O→CH<sub>3</sub>-CHO
 
*Etüün põleb. Kui võrrelda etüüni koostis alkeeni ja alkaani koostisega, siis on näha, et etüün sisaldab protsetuaalselt rohkem süsinikku. Sellepärast eraldub põlemisel osa süsinikku tahmana :
2HC≡CH+3O<sub>2</sub>→2CO<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O+2C
*Piisava hapniku või õhu olemasolul toimub täielik põlemine:
2HC≡CH+5O<sub>2</sub>→4CO<sub>2</sub>+2H<sub>2</sub>O
*Hapniku ja etüüni leeki (temperatuur 3000 °C) kasutatakse [[keevitamine|keevitamisel]].
 
==Alküüni kasutusalad==
Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi, etanaali ja õlikindlate [[kautšuk]]ite tootmiseks ning [[metall]]ide keevitamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse Sostakovski palsamit, mida kasutatakse [[haavand]]ite ja põletuste ravil. Etüün ja [[ammoniaak]] on vitamiin PP-vitamiini sünteesi lähteained.
 
 
 
[[Kategooria:Alküünid| ]]
131 938

muudatust