Kekkonen kaitses doktoriväitekirja õigusteaduses aastal 1936. Tema doktoriväitekiri käsitles valdade valimisõigusi Soome seaduste järgi.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Haataja, Lauri; Friman, Paavo|pealkiri=Presidenttikirja|aasta=2001|koht=Helsingi|kirjastus=Ajatus|lehekülg=159}}</ref>
Urho Kekkose aatelised juured olid rahvameelses üliõpilaspoliitikas ja selle loomulikuks jätkuks oli tema tegevus [[Akadeemiline Karjala Selts|Akadeemilises Karjala Seltsis]] (''[[soome keeles Akateeminen Karjala-Seura]]''). Kekkonen pidas tähtsaks rahva ühendamist, venelastevastalisust (''[[ryssäviha]]''), soome ja rootsi keele positsioonide pärast Soome ühiskonnas peetavat poliitilist võitlust ning Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid halvendanud Ida-Karjala loovutamist [[Nõukogude Venemaa]]le Tartu rahulepingu sõlmimisega aastal 1920. Pärast Soome iseseisvumist lootsid paljud, et Ida-Karjala liidetakse taas Soomega. Seda nimetati [[Ida-Karjala küsimus]]eks (''Itä-Karjalan kysymys''). Kekkonen kirjutas poliitilisi följetone AKS-i ajalehte [[Suomen Heimo]] ('Soome Hõim'), aastal 1930 sai temast AKS-i poolt kolm aastat varem vallatud Soomluse Liidu (''Suomalaisuuden Liitto'') esimees. Kekkonen lahkus koos paljude teistega AKS-ist aastal 1932, kui AKS-i enamus ei soovinud kohut mõista [[Mäntsälä mäss]]u üle. Kekkonen jätkas följetonide kirjutamist Soomluse Liidu ajalehes [[Suomalaisessa Suomessa]] (hilisem [[Kanava]]), kus ta keskendus ülikoolide soomestamisele.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Haataja, Lauri; Friman, Paavo|pealkiri=Presidenttikirja|aasta=2001|koht=Helsingi|kirjastus=Ajatus|lehekülg=154}}</ref>
