Redaktsioon: 3. aprill 2017, kell 19:55 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 565 muudatust Eemaldatud muudatus 4616702, mille tegi 80.235.70.194 (arutelu) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuli 2017, kell 14:45 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
13. rida: Vihmametsad moodustavad [[Ekvatoriaalse metsa vöönd\|ekvatoriaalse metsa vööndi]] [[Lõuna-Ameerika]] põhjaosas ([[Amasoonia]]s nimetatakse neid ka [[selva]]deks), [[Aafrika]] keskosas ([[Kongo nõgu\|Kongo nõos]]), [[Kesk-Ameerika]]s ([[Nicaragua]]s ja [[Yucatáni poolsaar]]e lõunaosas) ning [[Malai saarestik]]us. Subtroopilisi ja [[parasvöötme vihmamets]]i leidub ~~sademeterikkais~~sademerikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm),. ~~nende~~Nende liigirikkus on väiksem, ~~neis~~seal kasvab nii okaspuid kui ka laialehiseid lehtpuid. == Kliima == Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur ~~24° kuni~~24–29 29°C, sademeid langeb ~~1500-2500~~1500–2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. {\| 24. rida: <br> Ekvatoriaalsete vihmametsade aladel paistab iga päev päike...''' \|Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi.<br> \|} Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne [[kliima]], kus [[aastaajad]] pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine [[õhutemperatuur]] on +25 kraadi või enam ja aastas langeb [[sademed\|sademeid]] harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest ~~sademetehulgast~~sademehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). [[Pilt:River gambia Niokolokoba National Park.gif\|thumb\|300px\|Vihmametsad Gambia jõe kallastel]] ==Loomastik== Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on [[ahv]]id (näiteks Aafrikas [[šimpans]]id ja [[gorilla]]d, Aasias [[orangutan]]id ja [[makaak\|makaagid]]) ja [[laisik]]ud, kiskjad ([[jaaguar]]id ja [[puuma]]d), linnud ([[tuukan]]id ja [[koolibri]]d), maod ([[anakonda\|anakondad]], [[boa]]d ja [[võrkpüüton]]id). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: [[metssiga\|metssead]], [[pühvel\|pühvlid]], [[kääbusjõehobu]]d, [[okaapi]]d, [[ninasarvik]]ud, [[taapir]]id jt. Vihmametsade järvedes ja jõgedes elutsevad ka ~~pirajad~~piraajad, kes võivad kasvada kuni ~~36cm~~36 cm pikkuseks! == Huvitavaid fakte == 38. rida: * Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. * Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. * ~~Vihmametsades~~Vihmametsas on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. * Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. * Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.

Vihmamets: erinevus redaktsioonide vahel