Seitse kuningriiki: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
{{viita}}
 
[[Pilt:Anglo-Saxon Heptarchy.jpg|250px|thumb|Seitse kuningriiki, Bartholomew' ''"Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas''" (1914)]]
 
'''Heptarhia''' ([[Kreeka keel|kreeka]]: ἑπτά + ἀρχή ''seitse'' + ''riiki'') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa [[Anglosaksid|anglosaksi]] kuningriikide kohta [[Hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] ja [[Varakeskaeg|varakeskajal]], tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: [[Northumbria]], [[Mercia]], [[East Anglia kuningriik|East Anglia]], [[Essexi kuningriik|Essex]], [[Kenti kuningriik|Kent]], [[Sussexi kuningriik|Sussex]] ja [[Wessex]]. Anglosaksi kuningriigid ühinesid lõpuks [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigiks]].
 
Mõiste on olnud kasutuses alates 16. sajandist, kuid esialgne idee, et oli seitse anglosaksi kuningriiki, omistatakse 12. sajandi [[Inglased|Inglise]] [[Ajaloolane|ajaloolasele]] [[Henry Huntingdonist|Huntingdoni Henryle]] ja seda kasutati esmakordselt tema ''"Historia Anglorum''isAnglorumis".
 
== Mõistete definitsioon ja ajaloolisus ==
 
[[Pilt:England green top.svg|left|350px|thumb|Peamised anglosaksi kuningriigid.]]
 
Kokkuleppeliselt katab mõiste perioodi 500 - 850500–850, mida sageli tuntakse [[Pime keskaeg|pimeda keskajana]], ja mis esindab ligikaudu perioodi pärast Rooma leegionide lahkumist Britanniast kuni kuningriikide minemist Wessexi [[Egbert (Wessex)|Egbert]]i ülemvõimu alla.
 
Kuigi ''mõiste "heptarhia''" viitab seitsme kuningriigi olemasolule, on arv kõikunud, kuna kuningad võitlesid sel perioodil erinevatel aegadel ülemvõimu eest. 6. sajandi lõpul oli [[Kenti valitsejate loend|Kenti kuningas]] silmapaistev isand lõunas; 7. sajandil olid võimsad [[Northumbria]] ja [[Wessex]]i valitsejad; 8. sajandil saavutas [[Mercia]] hegemoonia teiste elusolevate kuningriikide üle. Veel [[Edwy]] ja [[Edgar Rahumeelne|Edgari]] (955–75) valitsemisaegadel oli ikka veel võimalik rääkida eraldi kuningriikidest inglise rahva hulgas.
 
Tegelikkuses oli Seitsme kuningriigi lõpp järk-järgulinejärkjärguline protsess. 9. sajandi [[Viikingid|viikingi]]retked, mis viisid taanlaste kontrollitava enklaavi [[York]]is ja lõpuks [[Danelaw]] loomiseni, saavutasid suure eelise väiklasest rivaliteedist vanade kuningriikide vahel. Tunnistati vajadust ühineda ühise vaenlase vastu, nii et selleks ajaks, kui Wessexi [[Alfred Suur|Alfred]] avaldas taanlastele 9. sajandi lõpul vastupanu, tegi ta seda põhiliselt, kui anglosaksi rahva juht. Järgnevad Wessexi kuningad (ja eriti [[Athelstan]]) kindlustasid järk-järgult ühtset Inglise riiki, kuni samaaegse Mercia lõpetamise ja Northumbria allutamisega Edgari ajal aastal 959 said vanad kuningriigid tegelikult üheks ühendatud.
 
Hiljutised uuringud on avastanud, et mõned seitsmest kuningriigist (eriti Essex ja Sussex) ei omanud sama staatust kui teised. Vastupidi, seitsme kuningriigi kõrval oli ka mitmeid muid poliitilisi üksusi, mis mängisid palju tähtsamat rolli, kui varem arvati. Sellised olid kuningriigid (või alamkuningriigid): [[Bernicia]] ja [[Deira]] Northumbrias; [[Lindsey kuningriik|Lindsey]] tänapäeva [[Lincolnshire]]'is; [[Hwicce]] Edela-Midlandsis; [[Magonsæte]] või Magonset, Mercia alamkuningriik, kus nüüd on [[Herefordshire]]; [[Wihtwara]], jüütide kuningriik [[Wight]]i saarel, algselt sama tähtis kui Cantwara [[Kenti kuningeiik|Kent]]is; [[keskanglid]], hõimugrupp, mis baseerus ümber tänapäeva [[Leicestershire]]'i, hiljem vallutati Mercia poolt; [[Hæstingas]] (ümber [[Hastings]]i linna [[Sussexi kuningriik|Sussex]]is); ja [[Gewisse]], sakside hõim alal, kus nüüd on Lõuna-[[Hampshire]], arenes hiljem [[Wessex]]i kuningriigiks.
 
Kindlasti on mõiste ''"heptarhia''" 20. sajandi algusest ebarahuldav janing paljud professionaalsed ajaloolased ei kasuta seda enam, tundes, et see ei kirjelda korralikult perioodi, millele see viitab. Siiski kasutatakse seda veel mõnikord mugavuse pärast Inglismaa arengufaasi kohta.
 
== Anglosaksi kuningriikide loend ==