Matthias Siegmann: erinevus redaktsioonide vahel

'''Matthias Siegmann''' ([[1607]] [[Altenhaus]] [[Magdeburg]]i lähedal, [[Brandenburgi mark]] – [[1696]] [[Tallinn]]) oli Eesti vaimulik.

 

 

Oli arvatavasti juba aastast [[1636]]–[[1640]] [[Haapsalu Püha Johannese kogudus]]e adjunktõpetaja ([[Heinrich Lindemann]]i abiline vaimulikus ametis), aastal [[1641]] (andis ametivande 11. mail [[1641]]) sama koguduse abiõpetaja, aastatel [[1641]]–[[1657]] sama koguduse õpetaja. Piiskopi visitatsioonil aastal [[1639]] nõuti hingekarjaselt, et ta õpetaks [[Heinrich Stahl|Stahl]]i manuaali alusel [[katekismus]]e viit peatükki, palveid ja pihisõnu ning kuidas neid hiljem palvetes kasutada. Kõrvaldati 12. veebruaril [[1657]] ametist kui fanaatik ja ''impos mentis'' (aru kaotanud). Tema sooviks oli kõik rahvad ühte usku liita, oli tugevalt mõjutatud [[sünkretism]]i ideoloogiast. Läks Saksamaale, kus kulutas ära kogu oma varanduse ja pöördus seejärel Eestimaale tagasi. Kutsuti aastal [[1667]] [[Anna kogudus]]e abiõpetajaks tingimusel, et ei jutlusta enam oma usulisi vaateid. Oli [[Anna kogudus]]e abiõpetaja aastatel [[1667]]–[[1680]]. Andis seejärel vanaduse tõttu koguduse teenimise üle väimehele [[Johannes Victorinus Boretius]]ele ning elas ise Tallinnas. Ta maeti 9. juulil [[1696]] [[Tallinna Niguliste kirik]]usse<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007</ref>.

 

{{JÄRJESTA:Siegmann, Matthias}}

[[Kategooria:sündinud 1607]]

[[Kategooria:surnud 1696]]