Arktika paalia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
29. rida:
==Levik ja elupaik==
Arktika paalia elab järvedes, jõgedes<ref name="fishbase">[http://fishbase.sinica.edu.tw/summary/247 Fishbase]</ref> ning anadroomse vormina ka rannikumeres.<ref name="aquafind"/> Arktika paalia on levinud lähispolaarses kliimavöötmes<ref name="keyse">Keyse, M.D. (2006) Patterns in Diet and Trophic Position of Lake Trout (''Salvelinus namaycush'') and Arctic Char (''Salvelinus alpinus'') Populations When Coexisting and in Isolation in Arctic Alaskan Lakes. MSc thesis, University of North Carolina, USA.</ref> Alaskast Venemaa põhjaosani, kaasa arvatud Kanadas, Gröönimaal, Norras ja Islandil. Isoleeritud populatsioone leidub ka Suurbritannia põhjaosas, Skandinaavias
==Ökoloogia==
Arktika paaliad paljunevad harilikult oktoobris-novembris, mil nad omandavad kõhtmisel poolel erkoranži pulmarüü, isastel moondub alalõug konksukujuliseks. Üksikutes populatsioonides säilib erkoranž värvus aastaringselt.<ref name="frost"/>
Kudemine toimub kruusase või kivise põhjaga järvedes ja jõgedes. Järvede puhul koetakse, pesa valmistamata, madalates (0,5–1,8 m) ja tuultele avatud paikades.<ref name="frost"/> Jõgedes toimub kudemine aeglasema vooluga piirkondades (0,2–0,8 m/s), kuhu emane sabaga pesa kaevab,
Magevees moodustavad paalia toidubaasi peamiselt plankton, aga ka bentilised organismid, muud selgrootud ning väiksemad kalad, noorkaladel harilikult vaid plankton. Meres
==Populatsioonide seisund ja ohutegurid==
|