Vaikus: erinevus redaktsioonide vahel

Vaikus on muusika loomuomane osa, mis täidab helide vahelist ruumi ja aega. See on vajalik, eristamaks helisid üksteisest ja andmaks neile rohkem reljeefi. Vaikus on helile vastanduv element, mis on muusikalise dünaamika ja väljendusjõu teenistuses. See avaldub muusikas mitmetelmitmel erinevatel tasanditeltasandil.

[[noodikiri|Noodikirjas]] on see [[paus (muusika)|pausimärk]], mis tähistab heli ajutist katkestust. Igal standardsel noodiväärtusel on sellele vastav paus, mille ajalist väärtust võib -– nagu ka noote -– pikendada punkti või punktide lisamisega. Kasutatakse ka ladinakeelset mõistet ''[[tacet]]'' (“on vaikne”), mis on märk interpreedi vaikimiseks.

Vaikuse kui filosoofilise mõiste poleemika tõi muusikasse ameerika avangard-helilooja [[John Cage]]. Tema 1952. aastal loodud teos "[[4’33’’4'33"]]" koosneb nelja minuti ja kolmekümne kolme sekundi pikkusest täielikust vaikusest. Tema esimene raamat ''"[[Silence]]''" (1961) koondassisaldas tema ''Wesleyan University'''sUniversitys antudpeetud loenguid ning muid tekste erinevatel teemadel, millesmillest paljud käsitlesid ka ideid vaikuse ja tühjuse kohta.