Vikipeedia

Laiuse kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
13. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Laiuse kirik.jpg|thumb|[[Laiuse Püha Jüri kirik]]]]
}}
'''Laiuse kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel<ref>{{cite book |title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|coauthors= |year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=382 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hlname=en#PPA382,M1"Vix2t" }}</ref>'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] põhjaosas ja [[Tartu kreis]]is, [[Liivimaa kubermang]]us.
 
==Piirkonna ajalugu ==
Laiuse kihelkonna maa-ala oli asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajal]]. Seda tõestavad leiud [[Rohe]], [[Leedi küla|Leedi]] ja [[Jõgeva]] külade ümbrusest. Raua-ajast pärinevad kalmed [[Kärde]], [[Ripuka]], [[Paduvere]], [[Kõola]], [[Endla (Jõgeva)|Endla]], [[Tirma]], [[Pädeküla]], [[Reastvere]], ning Leedi ümbruses. Hilisemast [[Rauaaeg|rauaajast]] pärinevad maalinnad [[Siimusti]], [[Ripuka]] (Riole), [[Reastvere]] ja [[Vilina]] külades.<ref name="Kõpp">[[Johann Kõpp|Kõpp, Juhan]]. Laiuse kihelkonna ajalugu. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1937]].</ref>
 
Laiuse kihelkond tekkis 14. sajandi alguses [[Vaiga]] [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] baasil, siia rajatud kiriku ümber. [[Laiuse Püha Jüri kirik|Laiuse kirikut]] on esmamainitud [[1319]]. aastal (''Wemela''). Hiljem nimetatakse kirikut selle kaitsepatrooni järgi Püha Jüri kirikuks. Kihelkonna algne nimetus oligi ''Wemel'' (Võhmala)(kirjutatud erineval viisil kui ''Wemela, Waimel, Womel, Woymal, Woymel, Wöhmel''). Laiuse nime kandis vanemal ajal üksnes [[Laiuse ordulinnus|loss]] koos sellele kuuluva maa-alaga. Lossi, mis on rajatud 14. sajandi alguses, on esmamainitud [[1406]]. aastal (''Laeghis''). Olulise sõjalise ja haldusjaotusliku keskusena kandus lossi nimetus üle kogu kihelkonnale, kinnistudes lõplikult kihelkonna nimetusena 18. sajandil.<ref name="Kõpp" />
 
[[Keskaeg|Keskajal]] kuulus Laiuse maa-ala [[Liivi Ordu]]le. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses [[1558]]. aastal langes [[Laiuse ordulinnus]] [[Moskva tsaaririik|Moskva]] vägede kätte. Ordu püüdis küll linnust tagasi vallutada kuid asjatult. Mitmed ajaloolased on Laiuse vallutamisele ennistanud sümboolset tähendust kogu orduriigi lagunemisele. Nii on Schultz-Bertram kirjutanud:
{{Tsitaat2|Laiuse oli kivi, mille vastu purunes ordu riigilaev.| Dr. Georg Julius Schultz-Bertram <ref>Bertram (Schultz-Bertram),name="TNVdI" Julius. Wagien. Baltische Studien und Erinnerungen. [[Dorpat]], [[1868]], lk 40</ref>}}
[[Pilt:Rahumajake.jpg|thumb|260px|Kärde rahumajake, kus sõlmiti 1661. aasta [[Kärde rahu]]leping]]
[[File:Atlas von Liefland 7.tif|400px|pisi|right|Laiuse kihelkond [[Viljandimaa]] kirdenurgas. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]]
55. rida:
*[[Tirma mõis]] (''Tirmast'') – Vaimastvere kõrvalmõis
*[[Vaimastvere mõis]] (''Waimastfer'') – rüütlimõis
*[[Võikvere mõis]] (''Woitfer'') – [[Kuremaa mõis|Kuremaa]] kõrvalmõis<ref name="ETisr" />.
*[[Võikvere mõis]] (''Woitfer'') – [[Kuremaa mõis|Kuremaa]] kõrvalmõis<ref>{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|coauthors= |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 223-229 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA223,M1}}</ref>.▼
*[[Lemuvere mõis]]{{lisa viide}}
 
120. rida:
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{reflist}}
<ref name="Kõpp">[[Johann Kõpp|Kõpp, Juhan]]. Laiuse kihelkonna ajalugu. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1937]].</ref>
<ref name="Vix2t">{{cite book |title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|coauthors= |year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=382 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA382,M1}}</ref>
<ref name="TNVdI">Bertram (Schultz-Bertram), Julius. Wagien. Baltische Studien und Erinnerungen. [[Dorpat]], [[1868]], lk 40</ref>
▲*[[Võikvere mõis]] (''Woitfer'') – [[Kuremaa mõis|Kuremaa]] kõrvalmõis<ref name="ETisr">{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|coauthors= |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 223-229223–229 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA223,M1}}</ref>.
}}
==Kirjandus==
*{{cite book |title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|coauthors= |year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=382–383 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA382,M1 }}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Laiuse_kihelkond"