Anortosiit: erinevus redaktsioonide vahel

[[Rahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsioon]]i järgi sisaldab anortosiit [[kvarts]]i 0...50–5% (protsent kvartsi ja [[päevakivi]]de koguhulgast), päevakividest moodustab plagioklass üle 90% ning [[Värvilised mineraalid|värviliste mineraalide]] sisaldus on alla 10%. Värvilistest mineraalidest on anortosiidi koostises tavalisemad [[pürokseen]], [[oliviin]] ja [[Fe-Ti oksiidid]].

Anortosiit moodustab [[Kivimkooslus|kooslusi]] [[Aluseline kivim|aluseliste]] süvakivimitega, näiteks [[gabro]]ga. Et plagioklassi [[tihedus]] on [[Raud|raua-]] ja [[magneesium]]irikastest värvilistest mineraalidest väiksem, on anortosiidi puhul tegemist enamasti [[kumulaatkivim]]iga. Erinevalt enamikestenamikust kumulaatidest ei ole anortosiiti moodustavad mineraalid vajunud [[intrusioon]]i alaossa, vaid vastupidi tõusnud ülespoole, moodustades seal valdavalt plagioklassist koosneva [[kivim]]i. Erinevalt enamikust süvakivimeist ei ole anortosiidil [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilist]] ekvivalenti.

Vene koolkonna mõjul on mõnede [[Eesti]] [[geoloog]]ide seas siiani levinud anortosiidi nimetamine [[Labradoriit|labradoriidiks]]. Seda seepärast, et anortosiit koosneb peamiselt mineraal [[Labrador (mineraal)|labradorist]] ([[plagioklassi number]] 50...7050–70). Seetõttu arvatakse mõnikord, et ju siis anortosiit koosneb [[Anortiit|anortiidist]] (plagioklassi number 90...10090–100), mis aga ei ole tõsi. Anortosiit koosneb peamiselt labradorist, vahel ka [[oligoklass]]ist, [[andesiin]]ist ja [[Bütauniit|bütauniidist]], kuid otsmisi plagioklassi rühma mineraale anortiiti ja [[albiit]]i anortosiit reeglina ei sisalda.