Pärmseened: erinevus redaktsioonide vahel

Nende raku [[diameeter]] võib olla 3–40 [[µm]].<ref name="naKke" />, paljunemisviisiks võib olla [[pooldumine]] või [[pungumine]] ning esineb nii [[haploid]]seid kui ka [[diploid]]seid [[paardumistüüp]]e.<ref name="Tiina" /> Tavaliselt on pärmid ainurakseid, kuid teatud tüved võivad muututa hulkrakseteks. SellistSee nähtus esineb enamikelenamikul [[hallitusseen]]tel. <ref name="kolm" />

1857. aastal tõestas [[Louis Pasteur]], et käärimisel tekkivat alkoholi põhjustavad elusad pärmid, mitte keemilised reaktsioonid.<ref name="ariGh" /><ref > Barnett JA. (2003). "Beginnings of microbiology and biochemistry: the contribution of yeast research". Microbiology (Reading, Engl.) 149 (3): 557–567.</ref> Ta näitas, et hapniku lisamisel õlu virdesse pärmide kasvamise osakaal suurenes, aga [[käärimine]] oli pärsitud. SellistSeda nähtust hakati kutsumanimetama “[[Pasteuri efekt]]iks”.

Kuna pärmid on päristuumsed (nagu inimesed), geneetiliselt manipuleeritavad ning suhteliselt kiire pooldumisega (umbes 90 minutit), on nad väga heaks [[mudelorganism]]iks [[rakubioloogia]]s ja [[geenitehnoloogia]]s.<ref name="RT892" /> ''S. cerevisiae'' näitel saab uurida selliseid biomeditsiinilise tähtsusega protsesse nagu mitokondriaalset hingamist, rakkude vananemist ja jagunemist ning erinevaid metaboolseid signaalradasid.<ref name="MYKuN" /><ref name="Tiina" /> Näiteks on ''S. cerevsiae'' peal uuritud [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] tekke põhjuseid<ref name="L" />.