Redaktsioon: 1. juuni 2017, kell 14:02 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P väljaspoolt > väljastpoolt Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2017, kell 02:49 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
151. rida: Austria asub 46° ja 49° põhjalaiuse ning 9° ja 18° idapikkuse vahel. Maa on valdavalt mägine, eriti lääneosas. Austria 84 000 km<sup>2</sup> kogupindalast hõlmavad tasandikud umbes veerandi (valdavalt idaosas) ja ainult 32% territooriumist asub madalamal kui 500 m merepinnast. Geograafiliselt jaguneb Austria 5 vööndiks: Ida-Alpid (u 62% territooriumist), Alpide ja Karpaatide eelmäestikud (12%), Pannoonia tasandik ~~ümbritevate~~ümbritsevate eelmäestikega (12%), Böömi massiivi keskosas asuv Austria graniidiplatoo (10%) ja osa Viini basseinist (4%). Kõrgeimad mäed: 339. rida: Üldhariduse andmine on osalt liidumaade, osalt föderaalvalitsuse pädevuses. Koolikohustus kestab 9 klassi, tavaliselt 15.–16. eluaastani. Eelharidus (''Kindergarten'') on enamikel liidumaadel tasuta ja seda võimaldatakse soovi korral kõigile lastele 3. ja 6. eluaasta vahel. Lasteaias käimine pole kohustuslik kuid enamik vanemaid näeb seda lapse haridustee tavapärase osana. Igale lasteaiarühmale on ette nähtud kvalifitseeritud õpetaja ja abiõpetaja. Algharidus (''Volksschule'') kestab 4 aastat. Oluliseks peetakse tugevat sidet õpetaja ja õpilaste vahel, seetõttu töötab sama õpetaja klassi kogu algkooli vältel. Rõhku pannakse lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskusele. Kogu klass järgib ühtset õppeprogrammi. Õpilased töötavad individuaalselt, projektiõpe on vähem levinud. Antakse kodutöid. Seoses vanemate suurenenud tööhõivega korraldab aina enam koole lastele tundide-eelset või -järgset järelevalvet<ref name="BojSd" />. Sarnaselt Saksamaaga on põhikoolis võimalik valida kahe suuna vahel, vastavalt õpilase huvidele ja kalduvustele. Akadeemiliselt võimekamatele mõeldud gümnaasiumi lõpul tuleb sooritada küpsuseksam (Matura), mis on eelduseks õpingute jätkamiseks ülikoolis. Keskkool (''Hauptschule'') valmistab õpilasi ette kutsehariduseks, kuid ka kõrgemaks tehnika-, ettevõtlus- vmvõi muuks hariduseks. Viimased eeldavad samuti Matura sooritamist. Mõned koolid (''Gesamtschule'') kombineerivad gümnaasiumi- ja keskkooli suunda. Varase võõrkeeleoskuse huvides õpitakse mõnedes koolides osa aineid inglise keeles. Rohked kodutööd ja sagedased eksamid on gümnaasiumis tavalised. Järgmisse klassi pääsemise (''aufsteigen'') eelduseks on rahuldavad hinded. Koolivaheaja lõpus saab uuesti sooritada varem ebaõnnetunud eksameid, mille tulemusest oleneb, kas õpilane jätkab järgmises klassis või peab kordama eelmist (''sitzenbleiben''), vahel korduvalt. Pärast kahe esimese gümnaasiumiklassi läbimist valitakse edasiseks suunaks nn tavaline gümnaasium (suurem humanitaaria osakaal) või reaalgümnaasium (suurem reaalteaduste osakaal)<ref name="MvijE" />. Austria kõrgharidussüsteem on kättesaadav igale õpilasele, kes on sooritanud Matura. Teatud erialadel (nt meditsiin) võidakse nõuda sisseastumiseksameid. Alates 2001. aastast kehtib avalik-õiguslikes ülikoolides kohustuslik õppemaks (''Studienbeitrag'') 363~~.36€~~,36 eurot semestri kohta<ref name="doqEi" />. Euroopa Liidust pärit välisüliõpilastele on õppimine Austria ülikoolides nominaalaja vältel õppemaksuvaba, pärast selle ületamist rakendub sama õppemaks mis Austria tudengitel<ref name="IoLOU" />. == Kultuur == 349. rida: Austria praegune hümn, mille viis omistatakse Mozartile, võeti kasutusele pärast Teist maailmasõda, asendamaks traditsioonilist hümni, mille autor oli Joseph Haydn<ref name="zsQlr" />. Austrian Herbert von Karajan oli 35 aastat [[Berliini Filharmoonikud\|Berliini Filharmooniaorkestri]] peadirigent. Teda peetakse üheks 20. sajandi ~~kõige~~ väljapaistvamaks dirigendiks, kes mõjutas tugevasti klassikalise muusika arengut alates 1960. aastatest kuni oma surmani<ref name="Bt0Uv" />. ==Bibliograafia==

Austria: erinevus redaktsioonide vahel