Redaktsioon: 3. aprill 2016, kell 18:55 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust Eemaldatud muudatus 4400344, mille tegi Nimelik (arutelu) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2017, kell 01:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: Keskkonna järgi lained [[ruumelastsuslaine]]teks ja [[kujuelastsuslaine]]teks. On olemas ka [[pinnalaine\|pinnalained]], mille puhul ~~häiritud~~ on häiritud vedeliku pind. Paralleelsete [[lainepind]]adega laineid nimetatakse [[tasalaine]]teks, kontsentriliste [[sfäär]]idega laineid [[sfääriline laine\|sfäärilisteks laineteks]]. ==Lainete tekkimine== Laine on [[võnkumine\|võnkumiste]] levimine. Lainet [[elastne keskkond\|elastses keskkonnas]] tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb [[võnkumine]] ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika [[võnkumine]]. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. 22. rida: [[Laine levimiskiirus]]e määrab keskkonna [[inertsus]]e ja [[elastsus]]e vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul [[heliallikas]], mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui [[heliallikas]] võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine [[harmooniline võnkumine\|harmooniline]] – see tähendab, stet häiritused alluvad [[harmooniline võnkumine\|harmoonilise võnkumise]] seadusele. ==Energia edasikandmine== 41. rida: <math>v = \frac{\lambda}{T}</math> (tihtib esineb ka kujul <math>v = \lambda \cdot f</math>) Analoog [[~~mehhaanika~~mehaanika]] võrrandile <math>v = \frac{s}{t}</math>, kus [[teepikkus]]e rollis on üks lainepikkus ning aja rollis periood ehk lainepikkuse läbimiseks kulunud aeg. == Amplituud ja hälve ==

Laine: erinevus redaktsioonide vahel