Erinevus lehekülje "Vabadusrist" redaktsioonide vahel

Lisatud 396 baiti ,  3 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
 
[[Pilt:Eesti Vabadusrist.jpg|pisi|Eesti Vabadusrist]]
'''Vabadusrist''' (algne ametlik nimetus ''Vabaduse Rist''; lühend ''VR'') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] autasu, mis asutati [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval [[24. veebruar]]il [[1919]] iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200563&img=era0031_001_0000013_00100_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash name=aaabfd7dc52366dd11e6bc0367941ccc<"p2pK5" /ref>.
 
Vabadusristil on kolm liiki:
Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks.
 
Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka [[tasuta maa]] ning [[õppursõdur]]itel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle [[kavaler]]ile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest [[Vabadussõda|Vabadussõja]]s. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. [[1. detsembri mäss|1. detsembri kommunistliku mässukatse]] mahasurumise eest. [[Hannes Walter]]i artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikele annetatud Vabadusristist said kooliõpilased 600 ning üliõpilased 150 autasu.<ref>Walter, Hannes.name="aHHOJ" Põlvkonnad vabadusvõitluses. Looming VIII 1990. lk 1093.</ref>
 
1919. aasta [[Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord|Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra]] jõustudes muutus Vabadusristi III liigi annetamine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega [[19. juuni]]l [[1925]]. Tekkinud olukord, kus Eesti kodanikud võtsid vastu teiste riikide teenetemärke, kuid puudus võimalus annetada Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud [[Kotkaristi teenetemärk]] ja [[Eesti Punase Risti teenetemärk]]. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. 1938. aasta Riigikaitse sõjaaegse korralduse seaduse järgi võis Sõjavägede Ülemjuhataja sõja ajal annetada Vabadusristi kõigi liikide kolmandat järku (§ 21, p. 8).
 
Vabadusristi liigi ja järgu mainimine kavaleri nime järel on kohustuslik alates 28. märtsist 1935<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00024_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash name=a1fb53bdd7cfbad921047bbfcbdb2f9f<"F1pBQ" /ref>.
 
Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] väljakuulutamisest.
Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati [[Vabadusristi päev]]a. Algselt langes see kokku autasu asutamise kuupäevaga, kuid kuna 24. veebruar oli ka Vabariigi aastapäev otsustati Vabadusristi aastapäeva alates [[1931]]. aastast tähistada [[3. jaanuar]]il (Vabadussõja lõpu päeval). Alates [[1934]]. aastast võeti Vabadusristi aastapäevaks [[Taevaminemispüha]], mis on [[liikuv püha]] maikuus.
 
Saksa okupatsiooni ajal, 24. veebruaril 1942, kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]i antud määrusega lubati Vabadusristi kavaleridel neile annetatud aumärgi kandmine<ref>Määrus Vabadusristiname="KsylE" kandmiseks. Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 63.</ref>.
 
== Kujundus ==
[[Nikolai Triik|Nikolai Triigile]] olid väidetavalt Eesti Vabadusristi kujundamisel eeskujuks [[Saksa Ordu]] kõrgmeistri lipult võetud [[karkrist]]i-motiiv ja [[Soome Vabadusrist]]ilt ([[Karjala vapp|Karjala vapilt]]) võetud kujund, soomustatud käsi mõõgaga.<ref>Hannes Walter.name="gbAqI" Eesti teenetemärgid. Tallinn 1998.</ref> Vabadusristi iga liigi III järgu rist on 36 mm kõrgune ja 30 mm laiune, II järgu rist 39 mm kõrgune ja 34 mm laiune ning I järgu rist 45 mm kõrgune ja 39 mm laiune.
 
== Vabadusristi kavalerid ==
! Riik !! I/1 !! II/1 !! III/1 !! I/2 !! II/2 !! III/2 !! I/3 !! II/3 !! III/3 !! Kokku
|-
| style="text-align:left;" | Eesti || 11 || - || 18 || 51 || 29 || 8 || 339 || 1672 || 22 || 2150
|-
| style="text-align:left;" | Soome || 5 || - || 13 || 30 || - || 7 || 128 || 495 || - || 678
|-
| style="text-align:left;" | Suurbritannia || 14 || - || 18 || 19 || - || 10 || 45 || 21 || 2 || 129
|-
| style="text-align:left;" | Läti || 1 || - || 6 || 12 || - || 2 || 5 || 21 || 3 || 50
|-
| style="text-align:left;" | Taani || 1 || - || 1 || 1 || - || 1 || 17 || 27 || - || 48
|-
| style="text-align:left;" | Poola || 1 || - || 11 || 13 || - || 4 || 15 || - || 1 || 45
|-
| style="text-align:left;" | USA || 1 || - || 2 || 8 || - || 2 || 27 || - || 3 || 43
|-
| style="text-align:left;" | Prantsusmaa || 6 || - || 20 || 1 || - || 3 || 5 || - || - || 35
|-
| style="text-align:left;" | Rootsi || - || - || 3 || - || - || 1 || 1 || 11 || 2 || 18
|-
| style="text-align:left;" | Itaalia || 2 || - || 10 || - || - || 1 || - || - || - || 13
|-
| style="text-align:left;" | Bulgaaria || 1 || - || 1 || - || - || - || - || - || 1 || 3
|-
| style="text-align:left;" | Jaapan || - || - || 2 || 1 || - || - || - || - || - || 3
|-
| style="text-align:left;" | Ungari || - || - || 1 || - || - || 1 || - || - || - || 2
|-
| style="text-align:left;" | Leedu || - || - || 1 || - || - || 1 || - || - || - || 2
|-
| style="text-align:left;" | Argentina || - || - || 1 || - || - || - || - || - || 1 || 2
|-
| style="text-align:left;" | Portugal || - || - || 1 || - || - || - || - || - || - || 1
|-
| style="text-align:left;" | Colombia || - || - || 1 || - || - || - || - || - || - || 1
|-
| style="text-align:left;" | India || - || - || 1 || - || - || - || - || - || - || 1
|- style="border-top: 2px solid;"
| style="text-align:left;" | Kokku || 43 || - || 111 || 136 || 29 || 41 || 582 || 2247 || 35 || 3224<ref>[http://www.rk.ee/symb/2001_3.doc Tabeliname="C6Fo5" allikas: Eesti tänab, 1919-2001], Riigikantselei, koostajad: [[Kalev Uustalu]], [[Ivo-Manfred Rebane]], Tallinn, 2001</ref>
|}
 
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="p2pK5">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200563&img=era0031_001_0000013_00100_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aaabfd7dc52366dd11e6bc0367941ccc</ref>
<ref name="aHHOJ">Walter, Hannes. Põlvkonnad vabadusvõitluses. Looming VIII 1990. lk 1093.</ref>
<ref name="F1pBQ">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00024_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a1fb53bdd7cfbad921047bbfcbdb2f9f</ref>
<ref name="KsylE">Määrus Vabadusristi kandmiseks. Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 63.</ref>
<ref name="gbAqI">Hannes Walter. Eesti teenetemärgid. Tallinn 1998.</ref>
<ref name="C6Fo5">[http://www.rk.ee/symb/2001_3.doc Tabeli allikas: Eesti tänab, 1919–2001], Riigikantselei, koostajad: [[Kalev Uustalu]], [[Ivo-Manfred Rebane]], Tallinn, 2001</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
75 790

muudatust