Heliraamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P (faili) formaat > vorming |
||
1. rida:
'''Audioraamat''' ehk '''heliraamat''' on [[helikassett]] või [[heliplaat|‑plaat]], millele on salvestatud ([[kirjandus]]lik) tekst.
Esimesed audioraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta audioraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele
Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja tasapisi käivitus selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit: [http://www.digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref>
| |||