Lahustamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse [[ioon]]ideks, [[aatom]]iteks või [[molekul]]ideks. Keemias on tahke aine lahustamist vedelikus vaja kahel juhul: 1) [[reagent|reagendi]] lahuse valmistamiseks ja 2) aine puhastamiseks [[mberkristallimine|ümberkristallimise]] abil.
 
Enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb oluliselt [[temperatuur]]i tõustes (välja arvatud [[keedusool|NaCl]], mõned sulfaadid ja karbonaadid), samuti suureneb lahustumise kiirus. Seega on kasulikum lahustada tahke aine kuumalt ja lahus hiljem jahutada. Seejuures tuleb hoiduda üleküllastumisest. Lahustumine toimub kiiremini, kui tahke aine on peenestatud ja lahust mehhaaniliseltmehaaniliselt segatakse. Kõige aeglasemalt lahustuvad vaigutaolised ained. Puhaste lahustite asemel võib kasutada ka lahustite segusid. Kui aine lahustub ühes lahustis hästi, teises halvasti, siis nende lahustite segus saame aine mõõduka lahustumise.
 
[[Metallid]]e [[sulam]]id, mis enamasti on tahked lahused, saadakse sulametallide kokkusegamisel.