Iiri näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Famine memorial dublin.jpg|pisi|230px|Suure näljahäda mälestusmärk [[Dublin]]is.]]

'''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel|iiri keeles]] ''an Gorta Mór'', [[inglise keel|inglise keeles]] ''the Great Hunger'') oli suure hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|SurbritanniaSuurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l aastatel [[1845]]. ja –[[1852]]. aasta vahel.

Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartuli]] iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teineteist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar|Suurbritanniasse]] kui ka sealtkaudu või otse [[Põhja-Ameerika]]sse ningja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.