Konrad Henlein: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Henlein õppis pangaametnikuks. [[1916]] aastal astus ta vabatahtlikuna [[Austria-Ungari]] sõjaväkke ja võttis osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. [[1918]]. aastal langes ta [[Itaalia]] rindel vangi, vangistusest vabanes [[1919]]. aastal.<ref>[http://www.dhm.de/lemo/html/biografien/HenleinKonrad/ Konrad Henlein 1898-1945] Lebendiges Museum Online</ref>
 
Koju tagasi pöördudes töötas ta lühikest aega pangateenistujana, seejärel võimlemisõpetajana. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1933]] asutas Henlein [[Sudeedisaksa Kodurinne|Sudeedisaksa Kodurinde]] (Sudetendeutsche Heimatfront).<ref>[http://www.mitteleuropa.de/henlein01.htm Konrad Henlein] mitteleuropa.de</ref> [[19. aprill]]il [[1935]] pidi Sudeedisaksa Kodurinne ennast [[Sudeedisaksa Partei]]ks ümber nimetama. Kui esialgu ajas Henlein suhteliselt sõltumatut poliitikat, siis [[1930. aastad|1930. aastate]] teisel poolel sattus ta üha enam [[Adolf Hitler|Hitleri]] ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] mõju alla.
 
[[12. september|12.]]–[[13. september|13. septembril]] [[1938]] alustas Henlein Hitleri juhtnööride kohaselt "Esimest septembriülestõusu", mille aga [[Tšehhoslovakkia]] võimud kiiresti maha surusid.<ref>http://www.desertwar.net/konrad-henlein.html</ref> Sudeedisaksa Partei keelustati. Parteijuhtkond põgenes [[Saksamaa]]le, kus Henlein alustas [[Sudeedisaksa Vabakorpus]]e moodustamist. [[21. september|21. septembril]] algas "Teine septembriülestõus", millesse Tšehhoslovakkia võimud suhtusid passiivselt, kuna nad kartsid, et Saksamaa võib seda provokatsiooni kasutada ettekäändena sõjategevuse alustamiseks. [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] sõlmimise järel [[30. september|30. septembril]] läksid Sudeedisaksa alad Saksamaa koosseisu.