Liepāja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
23. rida:
Liepāja on omaette [[1. järgu haldusüksus]] – [[vabariigilinn]] (''republikas pilsēta'').
 
[[2010]]. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult [[lätlased|lätlasi]] 53,0 %, [[venelased|venelasi]] 32,2 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 5,2 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 3,5 %, [[leedulased|leedulasi]] 3,1 %, [[poolakad|poolakaid]] 1,1 % ja muudest rahvustest inimesi 1,9 %.
 
Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikidesriikidest [[dokk|kuivdokid]], ehitatud enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.
 
Kesklinnast 7 km kaugusel asub [[Liepāja lennujaam]]. Linnas on aastal [[1954]] avatud [[Liepāja Ülikool|ülikool]].
33. rida:
Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''Villa Liva'' ehk liivi küla). Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. Linnaõigused sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.
 
Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal merekool. AastastAastatel [[1869]] aastani [[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks - nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiskopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.
 
Aastal [[1941]] hõivasid linna saksaSaksa väed, seejärel hukkasid nad viieteistkümnendast seitsmeteistkümnenda15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].
 
==Vaata ka==