Ääsmäe mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ääsmäe mõisa peahoone2011.jpg|pisi|350px|Ääsmäe mõisa peahoone.]]
'''Ääsmäe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Essemäggi'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. KaasajalTänapäeval jääb kunagine mõis [[SaueHarju valdmaakond|Harju maakonna]]a [[HarjuSaue maakond|Harju maakonnasvald]]a.
 
==Ajalugu==
[[1569]]. aastal panditi [[Johan Berendes]]ele riigile antud laenu tagatiseks Ääsmäe piirkond ja Rahula küla,. [[9. august]]il [[1574]] tõsteti Johan Berendes aadliseisusesseaadliseisusse janing talle [[lään]]istati truu teenistuse eest [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]] ja ''Rauke'' ([[Rahula]]) päruseks.<ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 230| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA230}}</ref> <ref>[http://runeberg.org/nfbc/0044.html Berndes (Berendes)], [[Nordisk familjebok]] 1905</ref>
 
Ääsmäe mõis rajati [[1663]]. aastal, mil see eraldati [[Voore mõis (Keila)|Voore mõis]]ast. Mõisa esimene omanik oli [[Johan III]] sekretäri ja Tallinna asehalduri [[Johan Berendes]]i (surnud 1612) pojapoeg, kindralmajor, vabahärra [[Fabian Berendes]] (1610–1678), kelle perekonna valdusse jäi mõis [[1690]]. aastani, mil selle ostis Ebba Mörner.
11. rida:
[[1814]]. aastal sai Ääsmäe mõisa omanikuks [[Karl Otto von Lilienfeld-Glasenapp]]. [[1859]]. aastal sai mõisaomanikuks tema tütar Caroline [[de Rossillon]]. [[1874]]. aastal ostis mõisa Hugo Borgeest.
 
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik, enne [[1919. aasta maareform]]i oli Hugo Raudith.
 
==Mõisakompleks==
18. rida:
18. sajandi lõpul rajatud baroksel mõisahoonel oli algselt kõrge [[kelpkatus]]ning hoonet ilmestavad [[liseen]]idega jaotatud [[fassaad]] ning nikerdustega välisuks. Hoone [[risaliit|keskrisaliidi]] kohal paikneb ovaalaknaga [[frontoon|kolmnurkfrontoon]].
 
Härrastemaja interjöör oli rikkalikult kaunistatud. Säilinud on kaasajal vestibüüli barokkstiilis trepp ning saali [[stukk]]seinad.
 
Kõrvalhooned paiknesid peamiselt mõisaesise auringi ümber. Mõisakeskuseni viis pikk allee. Säilinud on hulk kõrvalhooneid kuid enamikus ümberehitatud kujul.
24. rida:
[[1921]]. aastal asus peahoonesse kool, mis tegutses seal [[1988]]. aastani. [[1950. aastad|1950. aastatel]] toimunud tulekahjus hävis hoone algne katus ning saali stukklagi. Praegune katus on tunduvalt lamedam kui eelmine.
 
KaasajalTänapäeval on mõisakeskus eravalduses.
 
==Vaata ka==