Eesti Rahva Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
9. rida:
Muuseum loodi [[1909]]. aastal [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli [[Oskar Kallas]]. Muuseumi kogudes on üle miljoni [[säilik]]u, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]].
 
Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum kolis [[1922]]. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadi]]le, endisevarem [[Liphart]]ideitele mõisahoone peahoonesse (endisaegnekuulunud [[Raadi mõis]])a peahoonesse. [[1923]]. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. [[1944]]. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse.
 
[[1944]]. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)| Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse.
Muuseum kolis endisse kohtumajja (vaata [[Eesti Rahva Muuseumi peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis [[1940]]. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks'''.
 
Muuseum kolis endisse kohtumajja (vaatavt [[Eesti Rahva Muuseumi peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis [[1940]]. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks'''.
[[17. aprill]]<nowiki/>il [[1988]]. aastal toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]<nowiki/>e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudvate muinsuskaitsjate [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]<nowiki/>eks. Kuna Raadi ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis muinsuskaitsjate tegevust jälgisid relvastatud sõjaväelased. Sõjaväe väeosa ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas muinsuskaitsjaid tulistada.<ref name=":0" />
 
[[17. aprill]]<nowiki/>il [[1988]]. aastal toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]<nowiki/>e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudvatenõudva muinsuskaitsjaterahva [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]<nowiki/>eks. Kuna Raadi ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust jälgisid relvastatud sõjaväelased. Sõjaväe väeosaVäeosa ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas muinsuskaitsjaidrahvast tulistada.<ref name=":0" />
 
Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal [[2000]] hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid [[2004]]. aastal.
 
Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati [[1988]]. aastal. [[1993]]. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkursssaamiseks, mille asukohaks oliasukohaga [[Toomemägi|Toomemäel]], [[Uus Anatoomikum|Uue Anatoomikumi]] naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.
 
[[1994]]. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas<ref name=":0" /> [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja|näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.
 
1992. aastast 1995. aastani oli Eesti Rahva Muuseumi direktoriksdirektor [[Tõnis Lukas]].
 
==ERM-i uus maja Raadil==