Heimtali mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
Mõisa esialgne nimi oli [[Kurvitsa mõis]], hiljem sai see endale oma praeguse nime.
[[File:BM06074Am.jpg|pisi|Heimtali mõis, [[1795]]. aastal, [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
Mõisa üheks varasemaks omanikuks oli [[Friedrich Wilhelm von Sivers]] (1716-17811716–1781), kes oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, [[Liivimaa maanõunik]], [[Pärnu kreis]]i maanõunik ja Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja. Venemaa keisririigi sõjaväes teenis ta aastani 1759, mil ta läks majorina erru ja hakkas tegelema perekonnale kuuluvate mõisate majandamisega. Lisaks Heimtali mõisale kuulusid talle [[Hiitola]], [[Õisu mõis|Õisu]] ja [[Rencēni mõis|Rencēni]] (eestipäraselt Rantsna) mõisad. Mõisate keskuseks oli Õisu mõisakeskus.
 
Päranduse jagamise ajal läksid mõisad Friedrich Wilhelm von Siversi ja tema teise naise, [[Soosaare mõis]]a pärijanna [[Anna von Schulze]] abielust sündinud poegadele: Õisu mõis [[August Friedrich von Sivers]]ile (1766–1823), Heimtali mõis [[Peter Reinhold von Sivers]]ile (1760–1835), kellest sai Kurvitsa (hiljem Heimtali) mõisa pärushärra.
35. rida:
*[[Heimtali viinaköök]]
*[[Heimtali mõisa kalmistu]]
*Külastusmäng "[[Unustatud mõisad]]"
 
== Viited ==
42. rida:
==Välislingid==
{{commonskat}}
*Püsside vahel jumala ette. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 15. veebruar 1932, nr. 7, lk. 4.<nowiki></ref></nowiki>.
 
{{Paistu kihelkond}}