|
}}
'''Skisofreenia''' on [[psüühikahäire]], millele on omased häired [[tajumine| tajumisestaju-]], [[ mõtlemineMõtlemise häired| mõtlemisesmõtlemis-]], [[tundeelu]] s ja [[tahteelu]] s häired. Halvenenud on ka mälu<ref>[http://ajp.psychiatryonline.org/cgi/content/full/156/9/1358 Aleman, A. et al. (1999). Memory Impairment in Schizophrenia: A Meta-Analysis. ''American Journal of Psychiatry'' 156, 1358–1366]</ref>. [[Intelligentsus]]t skisofreenia märgatavalt ei mõjuta. ▼
▲'''Skisofreenia''' on [[psüühikahäire]], millele on omased häired [[tajumine|tajumises]], [[mõtlemine|mõtlemises]], [[tundeelu]]s ja [[tahteelu]]s. Halvenenud on ka mälu<ref>[http://ajp.psychiatryonline.org/cgi/content/full/156/9/1358 Aleman, A. et al. (1999). Memory Impairment in Schizophrenia: A Meta-Analysis. ''American Journal of Psychiatry'' 156, 1358–1366]</ref>. [[Intelligentsus]]t skisofreenia märgatavalt ei mõjuta.
==Ajalugu==
Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena [[Emil Kraepelin]] [[1896]]. aastal. Kui enne Kraepeliniseda olid tuntud mõisted [[katatoonia]], [[hebefreenia]], varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendaskäsitles needneid ühtseksühtse nosoloogiliseksnosoloogilise ühikuksühikuna ja nimetas sedaselle ''dementia praecox'''iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele [[Eugen Bleuler]] [[1908]]. aastal. Haiguse nimetusNimetus on tuletatud kolmest osast: ''schizo'' - (killustumine, lõhestumine ja), ''phren'' - (hing) ja ''ia'' – (liide), tähistamakset tähistada haigust, patoloogilist seisundit.
==Etiopatogenees==
Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasusedseaduspärad onei hoolimataole intensiivsetesthoolimata teaduslikestintensiivsest uuringutestteaduslikust jäänuduurimisest seniveel selgusetuksteada.
OlulineSkisofreenia rollpuhul skisofreeniaon levikusoluline ongeneetiline geneetiliselfaktor, faktoril. Sedamida on näidatud veenvalt näidanud kaksikute uuringuteluuringud. MillistesParaku pole selge, millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge. Arvatakse, et tegemist ei ole ühe või mõnemitme skisofreense geeniga, vaid pigem väga paljude geenide koosmõjuga, mille tulemusena avaldub tänapäevaseltsee peamiselt psüühilise haigusena tuntud patoloogiapsüühikahäire. KuidLisaks häiredpsüühilistele eihäiretele ole näidatud mitte ainult psüühika poolt, vaid vägaon paljudesesinenud somaatilisteska funktsioonidessomaatilised.
Tänapäeval on laiemat toetust leidnud järgmised skisofreenia patogeneesi [[hüpotees]]id:
# [[Immuunsüsteem]]i häire hüpotees -– selle hüpoteesi järgi on muutunud organismi kaitserakud ehk immuunrakud on muutunud agressiivseks organismi enda rakkude vastu, mille tagajärjel need rakud hävitatakse. Autoagressioon toimub kas: 1) [[aju]]koe või 2) [[tüümus]]ekoe vastu.
# [[Dopamiin]]ergilise süsteemi hüperaktiivsuse hüpotees -– tõusnud on aktiivsus aju dopamiinergilises postsünaptilises retseptoris, mistõttu avalduvad enam selle süsteemi talitlusnähud. ▼## [[aju]]koe vastu
## [[tüümus]]ekoe vastu
▲# [[Dopamiin]]ergilise süsteemi hüperaktiivsuse hüpotees - tõusnud on aktiivsus aju dopamiinergilises postsünaptilises retseptoris, mistõttu avalduvad enam selle süsteemi talitlusnähud.
==Epidemioloogia==
*Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enam-vähem sarnase sagedusega -– 1 juhtjuhtum 100 inimese kohta.
*Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, [[haigestumusHaigestumus]] skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane (kuigi esineb mõningaid kliinilisi erinevusi).
*Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavateselliste parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, ja kehalised karakteristikud.
==Sümptomid==
Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.tst samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei oleesine otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. PeaminePõhilised sümptomatoloogia skisofreenia korralsümptomid ilmnebilmnevad tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus.
Peamised sümptomid:
# TajumisesTajumine -– [[hallutsinatsioon]]id ja [[senestopaatia]]d
# MõtlemisesMõtlemine -– [[luul]]umõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired
# TundeelusTundeelu -– [[tundeelu tuimenemine]] ja [[emotsionaalne inadekvaatsus]]
# TahteelusTahteelu -– [[tahteaktiivsuse alanemine]] ja [[psüühiline automatism|psüühilised automatismid]]
Kuuajalise või pikema perioodi jooksul peab avalduma kas üks sümptom väga selgelt või nõrgemalt kaks või rohkem, et diagnoosida skisofreeniat.
Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit.
==Diagnostika==
===Kliiniline===
Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastamatäheldama nt vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi., Näiteksnäiteks tahteaktiivsuse alanemistalanemine ja tundeelu tuimenemisttuimenemine.
===Laboratoorne===
KäesolevalPraegusel ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi.
==Alavormid==
Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgipõhjal järgmiselt:
* Paranoidne skisofreenia -
Põhilised juhtival kohalon paranoilised [[luul|luulumõtted]] tagakiusamisest, jälitamisest, ja erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/, keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul.
* Hebefreenne skisofreenia
*Esineb Hebefreennepalju skisofreeniaemotsionaalseid -häireid, juhtival kohal on emotsionaalsed häired:nt impulsiivne käitumine; , maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sagelitihti laialivalguv, ja seosetu. EsinebMuu hulgas on pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede janing teooriatega.
* Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, [[stuupor]] (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. ▼* Katatoonne skisofreenia
* Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. ▼▲*Esiplaanil Katatoonneon skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevusepsühhomotoorika häired. Sageli esineb rahutus, [[stuupor]] (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või need puuduvad), sundasendid - ja -poosid. SilmatorkavaksSilmatorkav tunnusekstunnus on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus.
* Lihtne skisofreenia
▲* Lihtne skisofreenia - esiplaanil onEsinevad sügavad häired tahte- ja tundeelus :, st tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne.
==Ravi==
Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.
Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt [[neuroleptikum]]e. TänapäevalNüüdisajal osatakse üsna efektiivselttõhusalt ravida [[psühhoos]]i nähte, -nagu hallutsinatsioonehallutsinatsiooni ja luulu. TagasihoidlikkuTunde- efektija omavadtahteelu tänapäevalhäirete skisofreeniapuhul ravikskasutatavatel kasutatavadvahenditel vahendid tunde- jaon tahteeluspigem esinevateletagasihoidlik häiretelemõju.
==Prognoos==
[[Prognoos_(meditsiin)|Prognoos]] elule on hea. See tähendab, etst skisofreenia on haigus, mis ei lõpe surmaga. Skisofreeniahaiged surevad reeglina samadel põhjustel nagu üldpopulatsiooni liikmed.
Prognoos tervistumiseleterveks saada on halb., Skisofreeniasest skisofreenia on püsivalt süvenev haigus, mis põhjustab tänapäeval jääva psüühikahäire ja väljendunud puude tekkimisttekkimise. Üsna kiirestiLisaks kujuneb üpris kiiresti välja töövõimetus.
==Viited==
| 