Cimze seminar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
6. rida:
Seminaril oli kujundav osa [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] ning Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu|eesti esimese üldlaulupeo]] üheks isaks.
 
Cimze seminaris sai hariduse üle 100 [[eestlased|eesti]] noormehe, sealhulgas [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Hans Rebane (1862–1911)|Hans Rebane]]<ref>Anton Jürgenstein.name="l7oFs" Minu mälestused I-II. Eesti Päevaleht. Akadeemia. 2011, lk. 62</ref>, [[Joosep Kapp]], [[Andres Erlemann]], [[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), [[Hans Einer]], [[Aleksander Kunileid]] (Saebelmann), [[Friedrich Saebelmann]], [[Aleksander Thomson]], [[Johannes Eglon]] ja [[Aleksander Läte]].
 
Tuntud läti kultuuritegelastest õppisid Cimze seminaris näiteks [[Kārlis Baumanis]], [[Auseklis]], [[Indriķis Zīle]], [[Apsīšu Jēkabs]] ja [[Pēteris Hincenbergs]].
14. rida:
 
==Muusikaline ettevalmistus==
Cimze seminar andis põhjaliku [[muusika]]lise ettevalmistuse.<ref>[http://istorik.org/?p name=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud"UU0hs" 6.09.2012.</ref>Muusikaõpetuse tugevaim külg oli teoreetilise ja praktilise õpetuse loomulik ühendamine. Tulevastele köstritele ja kihelkonnakooliõpetajatele õpetati koorijuhtimist ja nad pidid [[koraal]]e ja [[rahvalaul]]e [[harmoniseerimine|harmoniseerida]] oskama. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde [[harmoonia]]st ja [[kompositsioon]]ist. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat [[meeskoor]]i ning nõudis laulude [[rütm (muusika)|rütm]]ist ja [[dünaamika (muusika)|dünaamika]]st ranget kinnipidamist. Niisamuti pidas ta oluliseks [[orel]]i- ja [[klaver]]imänguoskust ning kasvandikud pidid hoolega harjutama. Orel oli koolil olemas, klavereid tuli aga harjutamiseks 4–5 peale ühiselt üürida.
 
[[Valga Jaani kirik]]usse oli Jānis Cimze tellinud [[1867]]. aastal kuulsa saksa orelimeistri [[Friedrich Ladegast]]i käest oreli.<ref>Andmed Valganame="qKUCV" Jaani kiriku oreli tellimise kohta Jānis Cimze poolt pärinevad [[Friedrich Ladegast]]i kirjast oreli sees. – Vt Vikipeedia artiklit [[Valga Jaani kiriku orel]].</ref> Põhjuseks oli heal tasemel oreliõpe Cimze seminaris ja vajadus hea pilli järele. Valga Jaani kirik ja [[Valga Jaani kiriku orel|sealne orel]] olid seetõttu tihedalt seotud Cimze seminariga. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni [[Johann Sebastian Bach|Bachi]] ja [[Felix Mendelssohn-Bartholdy|Mendelssohni]] oreliloomingut.
 
Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist [[rahvalaul]]u vastu. Tema eeskujust ongi pärit Cimze seminari lõpetanud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari kasvandikud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga eesti [[I üldlaulupidu|esimesele üldlaulupeole]], mis peeti [[1869]]. aastal [[Tartu]]s.
28. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="l7oFs">Anton Jürgenstein. Minu mälestused I-II. Eesti Päevaleht. Akadeemia. 2011, lk. 62</ref>
<ref name="UU0hs">[http://istorik.org/?p=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud 6.09.2012.</ref>
<ref name="qKUCV">Andmed Valga Jaani kiriku oreli tellimise kohta Jānis Cimze poolt pärinevad [[Friedrich Ladegast]]i kirjast oreli sees. – Vt Vikipeedia artiklit [[Valga Jaani kiriku orel]].</ref>
}}
 
==Kirjandus==