Saksi-Coburg-Saalfeld: erinevus redaktsioonide vahel

== Saksi-Saalfeld aastatel 1680 kuni 17351680–1735 ==

Pärast [[Saksi-Gotha]] hertsogi [[Ernst I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Ernst Vaga]] surma 26. märtsil 1675 jaotati vürstkond 24. veebruaril 1680 tema seitsme poja vahel. Saksi-Saalfeldi maad läksid neist noorimale, kellest sai Saksi-Saalfeldi hertsog [[Johann Ernst IV (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Johann Ernst IV]] (1658–1729). Kuid uuel vürstkonnal ei olnud täielikku sõltumatust. Ta sõltus kõrgemast võimust Gothas, et valitseda oma kolme kreisi, [[Saalfeld]]i, [[Grafenthal]]i ja [[Probstzella]]t – niinimetatud "''Nexus Gothanus''" – kuna see oli Johann Ernsti vanima venna residents, kes valitses kui [[Friedrich I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Friedrich I]]. Saalfeld oli Saksi-Saalfeldi hertsogite residents aastatel 1680 kuni 17351680–1735.

== Saksi-Coburg-Saalfeld aastatel 1735 kuni 18261735–1826 ==

Pärast Johann Ernst IV surma aastal 1729 valitsesid tema pojad [[Christian Ernst II (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Christian Ernst II]] ja [[Franz Josias (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Franz Josias]] riiki, mis koosnes kahest eraldiseisvast alast, koos, kuid erinevatest residentsidest. Christian Ernst jäi Saalfeldi, kuid Franz Josias valis oma residentsiks [[Coburg]]i. Aastal 1745, kui Christian Ernst II lastetuna suri, päris tema valdused tema vend, hertsog Franz Josias. Aastal 1747 suutis Franz Josias kinnistada oma esmasünniõiguse pärimisseadusessepärimisseadusse ja anda oma kiirelt kasvavale perekonnale pikaajalise püsimise. Tema noorim poeg [[Friedrich Josias von Sachsen-Coburg-Saalfeld|prints Friedrich Josias]] tegi enda ja hertsogkonna keisririigi kindrali ja välimarssalina kuulsaks piiramiste ja võitudega [[Osmanite sõjad Euroopas|Austria-Türgi sõjas]] ja [[Esimese koalitsiooni sõda|Esimese koalitsiooni sõjas]] [[Prantsusmaa]] vastu. Tema vend ja regent-hertsog Ernst Friedrich oli rohkem tuntud hertsogkonna ohtliku rahanduse poolest, mis läbis alates 1773. aastast sunnitud võlgade juhtimise keiserliku deebetikomisjoni poolt aastani 1802 ja mõjutas tema järglaste õnne.

Hertsog [[Franz Friedrich Anton (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Franz Friedrich Antonit]], kes valitses ainult kuus aastat (1800 kuni 18061800–1806), sunniti aastal 1805, eriti minister Theodor Konrad von Kretschmanni poolt, uuendama raskustes hertsogkonda, tehes lepingu kahe hertsogkonna, Coburgi ja Saalfeldi vahel ühtseks riigisüsteemiks vürstkonna riigihaldusega, mis saavutas aastal 1806 täieliku iseseisvuse seoses [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kadumisega.

Hertsog Franz Friedrich Antoni lapsed kindlustasid Saksi-Coburgi dünastia järgluse ja ellujäämise. Prints Friedrich Josiase kuulsus viis tema tütre, [[Juliane von Sachsen-Coburg-Saalfeld|printsess Juliane]] (hilisem suurvürstinna Anna Fjodorovna) laulatuseni Venemaa [[Konstantin Pavlovitš Romanov|suurvürsti Konstantin Pavlovitšiga]]. Teine tütar, printsess [[Victoire von Sachsen-Coburg-Saalfeld|Marie Louise Victoire]] abiellus aastal 1818 [[Prints Edward, Kenti ja Strathearni hertsog|prints Edwardiga]] ja temast sai [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] ema. Noorim elusolev poeg, prints Leopold valiti aastal 1831 [[Belglased|belglaste]] kuningaks kui [[Léopold I]]. Aastal 1816 abiellus tema vanem vend, [[Ferdinand Georg August von Sachsen-Coburg-Saalfeld-Koháry|prints Ferdinand]] [[Mária Antónia Koháry]]ga, kes tuli ühest rikkaimast aristokraatlikust Ungari perekonnast, ja asutas katoliikliku Saksi-Coburg-Koháry liini. Nende nimekaimust pojast, prints Ferdinandist sai aastal 1837 [[Portugal]]i kuningas [[Fernando II]] ja teine poeg, prints August oli isaks [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand I]]-le, kellest sai aastal 1887 suveräänne [[Bulgaaria]] vürst ja aastal 1908 tsaar. Lisaks oli Saksi-Coburgi troonipärija prints Ernst, kellest sai aastal 1806 [[Ernst I (Saksi-Coburg ja Gotha)|hertsog Ernst III]]. Ta oli [[prints Albert]]i isa, kes abiellus aastal 1840 oma nõbu,nõo kuninganna Victoriaga ning sai [[Suurbritannia]] ja [[Iirimaa]] prints-abikaasaks.