|
[[Richard Nisbett]] on kirjeldanud Hawthorne'i efekti kui n-ö ülistatud anekdooti ja öelnud, et "kui juba on olemas anekdoot, siis võib faktid ära visata". Teised uurijad on üritanud efekti selgitada mitmel moel.
Adair hoiatab, et enamikes järgnenud väljaannetes on tegu üldise faktilise ebatäpsusega ja suurem osa uuringuid pole suutnud seda leida. Ta väidab, et seda efekti tuleks vaadata kui ühte varianti [[Martin T. Orne]] (1973) eksperimentaalsest [[Nõudlusefekt|nõudlusefektist]]. Seega Adairi arvates sõltub eksperimendi efekt sellest, millisena tõlgendavad osalejad situatsiooni, mis on ka põhjus, miks muutujate kontrolli alla võtmine on sotsiaalteaduslikes katsetes oluline. Lisaks arvab ta, et mitte teadmine ega tähelepanu, vaid osalejate tõlgendus on see, mida peab uurima, et leida kas või kuidas on eksperimenditingimused seotud osalejate eesmärkidega. See võib mõjutada, kas osalejad usuvad seda, millega nad tegelevad või pole see nende huvides jne.
Võimalikud selgitused Hawthorne'i efektile sisaldavad kasamuti eksperimentaatoripoolseteksperimentaatoripoolse tagasisidettagasiside ja motiveerimistmotiveerimise tähtsust. TagasisideKui saaminekatses võibantakse parandadatagasisidet oskusiesimest kuikorda, eksperimendissiis antaksevõib tagasisidetsee esmakordselt.osaleja Nõudluseoskusi efektija uuriminesooritust viitabparandada. kaNõudlusefekti uurimine viitab, et osalejadosalejatel võivadvõib olla motiveeritudsoov eksperimentaatorile meeldida. Sedaja vähemalt seniniikaua, kuikuni see ei lähe konflikti mõne teise eesmärgiga. LisaksPeale võidakseselle kavõivad kahtlustadakatseisikud kahelda eksperimentaatori eesmärkieesmärgis. Sellest tulenevaltSeepärast võib Hawthorne'i efekt avalduda vaidainult siisjuhul, kui on olemas kasulik tagasiside või muutus motivatsioonis.
Parsonsi eelnevalt toodudeelmainitud definitsiooni põhiargument onoli, et uuringuteskatsetes, kus töötajad lasid oma valmis tooteid kaldteed mööda allapoolealla, olisaid nad oma töökust ise neilka olemashinnata ligipääs(st nendetooted töökokku loendajatelelugeda).
Mayo väitis, et efekt tulenespõhines töötaja reageerimisestreaktsioonil vaatleja vastutulelikkusele ja sümpaatiale. Ta ütleb, et see eksperimentkatse on mõeldud üldise efekti testimiseks,ja mitte faktorite eraldi testimiseks. TaLisaks arutab lisaksMayo, et tegu polegipole niivõrd eksperimentaatori, efektigakuid kui justpigem juhatuse efektiga:, st kuidas saab juhatus panna töötajaid käituma teisiti kunakäituma, sest nad tunnevad end teisiti. PaljuskiSee sõltuvsõltub vabapaljuski olemiseennast tundestvabana ningtundmisest ja sellest, et ei tuntaolda olevatkoguaeg jälgimise alljuhendatavad, ningvaid omadeskontrollitakse parematoma kontrolli grupinarühma. Eksperimentaalsed manipulatsioonid olid olulised veenmaks töötajaid nii tundma:, et tingimusedveenda tõestitöötajaid olidtingimuste teistsugusederinevuses. EksperimentiKatset korrati sarnasteuurides sarnaseid efektidegaefekte vilgukivivilgukiviga lõikavatetöötavate töötajategaosalejatega.
[[Harry Braverman]] toob välja, et Hawthorne'i testid baseeruvad tööstuslikul psühholoogial ja uurisid, kas töötajate tulemuslikkust oleks võimalik ennustada enne tööle võtmist testidega. Hawthorne'i uuring näitas "et töötajate tulemuslikkus oli vähe seotud võimekusega ning sageli oli testi tulemustega vastupidiselt seotud...". Braverman argumenteeris nagu eelnevalt toodud, et tegu pole Weberi bürokraatliku mudeliga. See avastus oli hoop neile, kes lootsid käitumisteadusi rakendada töötajate manipuleerimiseks juhatuse huvidest lähtuvalt.
|
