Kuigi töökoha valgustuse uuring moodustas Hawthorne'i efekti baasi, siis suurendas tööviljakust lühiajaliselt ka näiteks töökohtade puhtana hoidmine, takistuste eemaldamine põrandalt ja isegi töökohtade ümber tõstmine. Seega kasutatakse mõistet, et identifitseerida ükskõik millist lühiajalist produktiivsuse suurenemist.
Samas varieeruvad interpretatsioonid ja vaated. [[H. McIlvaine Parsons]] defineerib Hawthorne'i efekti kui "segadustsegiajamist, mis ilmneb, kui eksperimentaatorid ei mõista, kuidas katseisikute tulemustulemusi mõjutab sedasee, mida katseisikud teevad" (st sooritust mõjutab – võimalikvõib-olla etka alateadlikult – võimalik positiivne või negatiivne isiklik tagajärg, mida eksperimentaator pole arvesse võtnud). [[Elton Mayo]] kirjeldab seda positiivse emotsionaalse efektina, tajutunavaadeldes seda sümpaatilise või huvitatud vaatleja pooltseisukohast. Clark ja Sugrue ütlevad, et kontrollimata [[uudsuse efekt]] põhjustab keskmiselt 30% [[Standardhälve|standardhälbe]] kasvukasvust (st.50–63%tulemus tulemusetõuseb tõusu50–63%), mis väheneblangeb väikeselemadalale tasemele pärast 8kaheksat nädalat. Braverman väidab, et uuringud näitasid tegelikult, et töökoht ei ole "bürokraatilise formaalse organisatsiooni süsteem [[Bürokraatia|Weberi bürokraatliku mudeli]] järgi ega ka mitteformaalsete grupisuhete süsteem nagu interpreteerisid Mayo ja tema järgijate interpretatsiooni järgijärgijad, vaid võimu- süsteem,ja klassilineklassilise antagonismantagonismi süsteem". [[Nõudlusefekti]] uuringud viitavad kaaga, et inimesedinimeste eesmärk võivadvõib võttaolla eesmärgikseksperimentaatori eksperimentaatorilemeele meelejärgijärele olemiseolemine.
Hawthorne'i efekti hindaminemääratlemine jätkub kuni tänase päevanipraeguseni.
