Spektromeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Spektromeetriteks nimetatakse mitmesuguseid seadmeid, mis töötavad [[kiirgus]]e etteantud lainepikkuse piirkonnas: [[raadiolained]], [[mikrolained]], [[infrapunakiirgus]], [[valgus]], [[ultraviolettkiirgus]], [[röntgenikiirgus]], [[gammakiirgus]]. Spektromeetris mõõdab igale lainepikkusele vastava kiirguse kas [[fotoelement]], [[fotokordisti]], [[termoelement]] vms. ja tulemuse – [[spekter|spektri]] – fikseerib registreeriv seade.

[[Image:Analytical_instrument.png|right|thumb|300 px|[[Analüütiline keemia|Keemilises analüüsis]] kasutatava spektromeetri põhimõtteline skeem proovi füüsikalisest mõjutamisest kuni muutuste registreerimiseni: a) [[energia]]- ([[kiirgus]]-)allikas, b) proov [[küvett|küvetis]], c) [[detektor]], d) signaali protsessorsignaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine [[isekirjutajaisekirjuti]] või [[arvuti]]ga]]

[[Analüütiline keemia|Analüütilises keemias]] kasutatavad spektromeetrid on seadmed ainete kvalitatiivseks või kvantitatiivseks määramiseks (tihti identifitseerimiseks) [[spektroskoopia]] meetoditega. See tähendab, s.tet uuritakse füüsikalise mõjuri ([[elektromagnetiline kiirgus]], [[magnetväli]]) toimet aine [[aatomituum]]adele, [[elektron]]idele, [[aatom]]itele, [[molekul]]idele või [[kristall]]idele. Seejuures registreeritakse ainele iseloomulik [[spekter]], tavaliselt kiirguse intensiivsuse sõltuvus [[sagedus]]est või [[lainepikkus]]est.