Puhkeseisund: erinevus redaktsioonide vahel

Paljudel taimedel on puhkeseisund oluline elutsükli osa, mis annab võimaluse läbida kriitilisi perioode minimaalse negatiivse mõjuga organismile. Dormantsus võib vaadelda kui taime vastust keskkonnafaktoritekeskkonnategurite poolt põhjustatud stressile. See on põhitingimus kõrge [[kohasus]]e säilitamises pikaealiste organismide puhul. Dormantsus võib mängida "ettevaatusabinõu" rolli potentsiaalsete ebasoodsate tingimuste vastu, näiteks taimedel on välja kujunenud võime ennustada keskkonnastressi ja seda loomulikult vältida<ref name="Sackville"/>. Samuti see on oluline loomade puhul. Kui näiteks veekogud ära kuivavad, siis seal elanud organismid võivad ellu jääda tänu puhkeseisundisse minekule, teised aga hukkuvad. Samuti tagab see konkurentsivabaduse aktiivsusperioodi ajal. Seega on dormantsus adaptiivne mehhanism, mis võimaldab organismil kokku puutuda keskkonnastressiga ja võimaldada elada sellistes [[ökonišš]]ides, mis muidu oleksid teatud ajal elamiskõlbmatud.<ref name="www.britannica.com"/>

Keskkonnastressi perioodide jooksul tekkinud organismi dormantne seisund võib olla põhjustatud erinevatest muutuvatest teguritest. Need omavad suurt tähtsust soodustades puhkeperioodi alustamist, sest kaasnevad muutustega temperatuuris, fotoperioodis, ka vee, hapniku ja toitainete kättesaadavuses ning süsihappegaasi sisalduses keskkonnas. Tavaliselt saavad organismid edukalt eksisteerida suhteliselt kitsas temperatuurivahemikus. Kui temperatuur ületab taluvuspiirid, võib see põhjustada organismidel dormantsust. Temperatuuri muutused keskkonnas mõjutavad parameetreid nagu toitainete, vee ja hapniku kättesaadavust, mis omakorda soodustab dormantsuse teket. Taimede puhkeseisundit põhjustab sageli päeva lühenemine ([[fotoperiodism]]) temperatuuri koostoimega. Mõnedel juhtudel võivad piiravateks teguriteks olla ka teised keskkonnafaktoridkeskkonnategurid. Näiteks [[kõrb]]etes esinevad suveajal perioodid, kui vähene toidu kättesaadavus, suur kuumus või äärmuslik kuivus aitavad kõrbetes elavatel organismidel dormantseks muutuda. Veepuudus põuaperioodidel või madalad temperatuurid talveperioodidel, samuti teised aastased muutused [[päikesekiirgus]]e intensiivsuses ja kestvuseskestuses, eriti kõrgematel [[laiuskraad]]idel, tingivad taimedes puhkeseisundi teket.<ref name="www.britannica.com"/>

Dormantsuse nähtust on raske analüüsida, sest lisaks keskkonnatingimustele ([[valgus]], [[niiskus]], [[pH]] ja [[lämmastik]]) mõjutavad dormantsust veel palju faktoreidtegureid: [[põud]], ekstreemsed [[temperatuur]]id, [[tuul]], [[üleujutus]], [[mükoriisa]], [[Konkurents (bioloogia)|konkurents]], [[herbivooria]], [[viirused]], [[patogeen]]sed [[seened]] jne.<ref name="Reintal"/>

Dormantsus on uurimiseks keeruline protsess, sest toimub tavaliselt järk-järgult, sageli mitmeastmeliselt. Üksikutes organites võivad puhkestaadiumi põhjustada taime teised organid või välisfaktoridvälistegurid. Seetõttu on dormantsuse terminoloogia üsna vastuoluline ja vahel segane. Termineid, nagu "vaikus" (''quiescence''), "puhkus" (''rest''), "tõeline" dormantsus (''true dormancy'') ning "kehtestatud" (''imposed'') või "sunnitud" (''enforced'') dormantsus kasutavad erinevad asjatundjad erisuguste seisundite ja tingimuste kirjeldamiseks. Kuid on palju mugavam jagada dormantsuse mehhanismid kolmeks rühmaks:

Seemned sarnanevad mõnedes detailides pungadelepungadega – need koosnevad väikesest [[embrüo]]st ([[idu]]), idu toitekoest ([[endosperm]]) ja mitmekihilisest seemnekestast, mida nimetatakse [[arillus]]eks ehk [[seemnerüü]]ks (''seed coat''). Seemnemantel täidab kaitsefunktsiooni. [[Seeme|Seemne]] dormantsuseks nimetatakse nähtust, kus [[embrüo]] kasv ebaõnnestus füsioloogiliste või keskkonnapiirangute tõttu. Need piirangud tulenevad tavaliselt vee või hapniku võimetusest läbida seemnerüü. Mittedormantsed seemned idanevad, kui [[muld|mulla]] [[temperatuur]] ja [[niiskus]] sobivad [[rakk]]udes toimuvateks protsessideks ja [[jagunemine|jagunemiseks]]. Paljudel taimeliikidel võivad seemned vältida [[idanemine|idanemist]] kuid või aastaid, mõned aga võivad mulla seemnepanka jääda rohkem kui 50 aastaks.<ref name="William G. Hopkins"/>

[[Etüleen]] (inglise keeles – ''ethylene'') on oluline kasvuaine taimede [[metabolism|metaboolses]] regulatsioonis. Etüleeni võivad sünteesida kõik taime organid, kuid selle kontsentratsioon on suurem vananevates kudedes. Seemned, mis idanemisel ei sattunud normaalsetesse tingimustesse (kasvuks sobiv temperatuur, vee- ja hapniku kättesaadavus), on sunnitud muutuma dormantseteks. Erinevatel taimeliikidel katkestab etüleen pungade ja seemnete puhkeperioodi ning algatab [[idanemine|idanemise]] teatud seemnetes (näiteks [[kõrrelised|kõrrelistel]]). Lisaks kiirendab etüleen seemnete idanemist. Näiteks [[maapähkel|määpähklites]] (''Arachis hypogaea'') on etüleeni produktsioon ja seemnete idanemine omavahel seotud. Samuti katkestab etüleen pungade puhkeperioodi. Taimede töötlemine selle hormooniga soodustab pungade idanemist kartulil ja teistel [[mugul]]atega liikidel.<ref name="L. Taiz, E. Zeiger"/>

===Olulised keskkonnafaktoridkeskkonnategurid:===

* järelvalmimine (''afterripening'') – seemned kaotavad oma dormantsuse, kui niiskusesisaldus on vähenenud teatud tasemeni, seda nähtus nimetatakse ''afterripening'';