John von Neumann: erinevus redaktsioonide vahel

Ta on andnud olulisiolulise panuseidpanuse mitmespaljudes erinevas valdkonnasvaldkondades, sealhulgas [[Matemaatika|matemaatikas]], [[Funktsionaalanalüüs|funktsionaalanalüüsis]], [[Füüsika|füüsikas]], [[Majandusteadus|majandusteaduses]], [[Arvutustehnika|arvutustehnikas]] ningja [[Statistika|statistikas]]. Ta oli teerajajaks [[operaatorteooria|operaatorteooriale]] [[Kvantfüüsika|kvantfüüsikas]] ningja funktsionaalanalüüsile. Lisaks oli ta üheks põhiliikmeks [[Manhattani projekt|Manhattani projektis]]. Von Neumanni matemaatiline analüüs isereplitseerumise struktuurist eelnes [[DNA]] struktuuri avastusele.

John von Neumann andis riiklikule teadusteakadeemiale lühikese nimekirja faktidest oma elu kohta. Selles nimekirjas ütles ta, et tema jaoks tähtsaimad tööd on kvantfüüsikast, mille kallal ta töötas Göttingenis 1926. aastal ning seejärel Berliinis aastatel 1927–1929. Koos füüsikateoreetikufüüsikateoreetik [[Edward Teller]]i ningja matemaatikumatemaatik [[Stanislaw Ulam]]iga töötas von Neumann välja olulised sammud tuumafüüsikas, mis on seotud termotuumatermotuumareaktsioonidega reaktsioonidega ningja [[Vesinikpomm|vesinikpommiga]].

Von Neumann kirjutas oma elu jooksul 150 avaldatud tööd, 60 neist matemaatikast, 20 füüsikast ningja 60 matemaatika rakendustest. Tema viimaseks tööks oli lõpetamata käsikiri, mille ta enne surma kirjutas haiglas. See annab selgeid vihjeid sellest, millised teemad teda surma ajal paelusid.<ref>{{netiviide | URL =https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann | Pealkiri =J. von Neumann | Autor = | Kasutatud = }}</ref>

Von Neumann oli abielus kaks korda. Ta abiellus Mariette Kövesiga 1930. aastal, veidi enne emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Enne abielu oli ta ristitud katoliku kirikus. Neil oli üks tütar (von Neumanni ainus laps), Marina, kes on nüüdseks väljapaistev õppejõud rahvusvahelise kaubanduse ningja avaliku korra alal Michigani ülikoolis. Köves ningja von Neumann lahutasid 1937. aastal ning 1938. aastal abiellus von Neumann Klara Daniga, kellega ta kohtus Budapestis enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust.<ref>{{netiviide | URL =http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/von-neumann-john.pdf | Pealkiri =Biograafiline memuaar | Autor =S.Bochner | Kasutatud = }}</ref> Von Neumannile ei väljastatud algselt luba Ameerika Ühendriikidesse emigreerumiseks, olgugi et ta oli juba siis tunnustatud ningja andekas matemaatik. Hiljem, tänu teiste teadlaste abile, sai ta loa siseneda USA-sse ning samuti sai taja ka USA kodakondsuse. Von Neumann ennustas, et Saksamaa hakkab Euroopat üle võtma, ning nägi seega ette tagajärgi, mis hakkavadhakkab juhtuma juutidega. Tänu sellele õnnestus temal ja ta perel õigeaegselt põgeneda USA-sse.<ref>{{netiviide | URL =http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,21839,00.html | Pealkiri =John von Neumann | Autor =Nathan Myhrvold | Kasutatud = }}</ref>

Von Neumannil oli mitmesuguseid kultuurilisi huvekultuurihuve. Kuuendaks eluaastaks rääkis von Neumann ladusalt [[Ladina keel|ladina]] ningja [[Vanakreeka keel|vanakreeka keelt]]. Kogu oma elu vältel oli tal suur kirg iidse ajaloo vastu. Hoolimata sellest, et ta oli väga halb autojuht, meeldis talle siiski autodega sõita. Sageli luges ta sõites raamatuid, mistõttu sattus ta mitmel korral vahi alla ja liiklusõnnetustesse. Kui Cuthbert Hurd ta konsultandina [[IBM]]-i tööle võttis, pidi Hurd sageli maksma von Neumanni liiklusrikkumiste tagajärjel saadud trahve. Ta uskus, et von Neumanni matemaatiline mõtlemine toimus suures osas intuitiivselt.

Von Neumann armastas süüa, juua ningja pidutseda. Ta nautis juudihuumorit ning tegi sageli mustasidmusti nalju, eriti oma ajal [[Princetoni Ülikool|Princetonis]], kus ta sageli mängis [[Grammofon|grammofoniga]] valjuhäälselt Saksa marssi. Sellega segas ta oma kaaskolleege, sealhulgas ka [[Albert Einstein|Albert Einsteini]]. Von Neumann tegi mõned oma parimad tööd välkkiirelt lärmakates, kaootilistes keskkondades. Talle ei meeldinud kunagi teha tööd vaikses keskkonnas, isegi kodus tegi ta tööd elutoas, kus televiisor valjuhäälselt mängis.

==Hilisem elu ningja surm==

1955. aastal diagnoositi von Neumannil luuvähk. Von Neumanni biograaf, Norman Macrae on spekuleerinud, et vähi võis põhjustada mehe viibimine tuumarelvade testimise lähedal. Tema emal, Margaret von Neumannil diagnoositi vähk 1956. aastal ning ta suri kaks nädalat pärast diagnoosi saamist. John suri 18 kuud pärast diagnoosi saamist. SellelSel perioodil naasesnaasis von Neumann katoliku usu juurde. Oma surivoodil etles John sõna-sõnalt esimesed read [[Goethe]] [[Faust (Goethe)|"Faustist"]], lõbustades sellega oma venda. Von Neumann suri poolteist aastat pärast diagnoosi saamist Walter Reedi armee meditsiinikeskuses, [[Washington|Washingtonis]]. Need kuud veetis ta sõjalise julgeoleku kaalutlustel valve all, et ta tugevate ravimite tõttu ei avaldaks riigisaladusi. Ta maeti Princetoni kalmistule, New Jerseys.<ref>{{netiviide | URL =https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann#Later_life_and_death | Pealkiri =Surm | Autor = | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref>

*4. mail 2005. aastal andis USA postiteenuspostiteenistus välja Ameerika Ühendriikide teadlaste mälestuseks pühendatud postmargid. Nende teadlaste hulka kuulusid John von Neumann, Barbara McClintock, Josiah Willard Gibbs ningja Richard Feynman.

*Rajk László Kolledžis antava John von Neumanni nimelise auhinnaga hakati alates 1995. aastast tunnustama õppejõude, kes on andnud silmapaistva panuse sotsiaaltäppisteaduste alal ning seeläbi on oma tööga mõjutanud ka kaaskolleegide arengut ningja mõtlemist.